Uudisvoogude koguja

Ilmus viieaastase toega Ubuntu 12.04 teine alfaversioon. Kasutusel on Linuxi tuum 3.2.2, Unity 5.0, Firefox 10.0, Thunderbird 10.0 ja LibreOffice 3.5. Kasutajaliidest on täiendatud, kuid mitmed uuendused, sh HUD, ootavad veel järge PPA varamus.
Täpsemalt loe ubuntupingviini artiklist Ubuntu 12.04 (Precise Pangolin), mida täiendatakse pidevalt vastavalt arendustöö käigule. Lingid annavad hea ülevaate viimastest arengutest.

Arvo Mägi

Tänu Esteid projektile ja konkreetsemalt Martin-Éric Racine'ile on ID-kaardi tarkvara jõudnud Ubuntu ametlikesse varamutesse (ja on teel Debiani), mis tähendab, et lisareposid pole enam ID-kaardi kasutamiseks vaja seadistada ja eestikeelses süsteemis peaks ID-kaart vaikimisi tööle hakkama. Probleeme siiski on, varasemast teada olevad opensc/openssl ja udev/ccid vead on jätkuvalt alles, kuid nendest saab vajadusel mööda.

Ka oleks oluline valgustada riigiametnikke kasutajate vajaduste osas (rääkige sellest oma asjaga tegelevatele tuttavatele või tutvustage oma vajadusi help@ria.ee aadressil jne). Pole kindel, kas nad on ikka suutnud nüüdseks asjast õigesti aru saada, tsitaat RISO vikist:

Tsitaat: Probleemiks on Linuxite tugi, kus meie tarkvara on ajaliselt maas Linuxite reliisidest. Näiteks Ubuntu puhul oleme oma toega ühe põlvkonna võrra maas. Ettepanekuks on toetada üksnes Ubuntu distributsiooni kui enimlevinut ja ülejäänute Linuxite jaoks valmistada lähtekoodi pakid koos kompileerimisjuhendiga. '); //-->
Asi pole mitte ainult selles, et nad on Ubuntust ühe väljalaske võrra maas, vaid nad ka

1) ei tee koostööd Debiani/Ubuntu kogukonnaga ja Esteid projektiga, mistõttu pole nende paketid Ubuntu varamutest kasutajatele loogilisel viisil saadaval,
2) nad ei järgi Ubuntu/Debiani kogukonna vaba tarkvara arenduse reegleid/häid praktikaid, mistõttu keeravad oma pakendustega segi kooskõla Ubuntu ametlike repode pakettidega ja teevad oma ID-tarkvara pakettide kasutamise tülikaks,
3) nad ei paista saavat aru, et lisaks Ubuntu viimase väljalaske toetamisele on vaja toetada ka (või isegi pigem) pikaajalise toega väljalaset.

Estobuntu rindelt niipalju, et on valminud esimene proovitõmmis LXDE töölauaga, st kergekaaluline Estobuntu vanadele arvutitele. Kui keegi võtab LXDE-ga süsteemi seadistamise ja peamiste tõlgete ülevaatamise enda kanda, siis võib Ubuntu 12.04 põhjal ilmuda ka esimene LXDE-ga Estobuntu. Vastav sedel Estobuntu veahalduses on http://estobuntu.itcollege.ee/trac/estobuntu/ticket/104 ja juhised kaastööks on http://estobuntu.org/aita-kaasa. Tuletame meelde, et 10.04 LTS põhjal ilmus esimene Ubuntu standardtöölauaga Estobuntu (toona siis GNOME, nüüd Unity), äkki on aeg lisada veel üks töölaud. Ka GNOME'i seadistamisel oleks vaja abi ja KDE töölaua seadistamisega tegeleja on hetkel täiesti puudu.

Kuna aprillis tuleb välja Ubuntu on pikaajalise toega elik n-ö ärikasutaja versioon, siis võiks selliste versioonide eelistajad (koolid, ettevõtted jne) ka iseäranis panustada järgmise Ubuntu ja Estobuntu valmistamisse. Kuigi suuremaks tegutsemiseks läheb alles märtsis, siiski tasub end juba varem valmis panna ja tegevusi plaanda. Ubuntu esimene beetaversioon ilmub juba 1. märtsil ja siis on 1,5 kuud aega tegeleda tõlgetega. Ubuntu töögraafik on https://wiki.ubuntu.com/PrecisePangolin/ReleaseSchedule.

Ubuntust paratamatult sisse jäävate vigade parandamine ja kohalike seadistuste tuunimine Estobuntus algab Ubuntu 12.04 väljalaskmisega. Selleks ajaks võiks välja mõelda ja läbi rääkida, mis kohandusi peaks järgmine Estobuntu sisaldama, et see võiks maksimaalselt hästi tavakasutaja ja kogukonna huve teenida. Muuseas, igasugu suuremate ideedega koos tuleks pakkuda ka abikäsi vms ressurssi, mis neid ideid ellu viima hakkab.

Firefox:
* allalaadimine (kõik keeled)
* väljalasketeave
* täielik loetelu muutustest uues versioonis
* avalda arvamust
* kasutajatugi
* teata veast
* võimalused
* lisad

Thunderbird:
* allalaadimine (kõik keeled)
* väljalasketeave
* avalda arvamust
* teata vigadest
* võimalused
* lisad
* abiinfo


Veel lugemist:
http://www.mozilla.org/security/known-vulnerabilities/

Debiani arendajad on välja lasknud neljanda hooldusversiooni Debian 6.0 koodnimega "squeeze" versioonile. Antud uuendus lisab peamiselt erinevaid turvauuendusi Debianiga kaasas olevatele pakettidele.
Arendajad rõhutavad, et Debian 6.0 eelmise versiooni plaate pole tarvis ära visata, vaid peale paigaldamist tuleks lihtsalt teha korraline uuendus.
Ka praegused Debiani kasutajad - kui teil on regulaarselt uuendused teostatud, siis midagi muud te tegema ei pea.

Allikas Debian.org

Hiljuti lõppes maailma suurim tarbeelektroonika mess CES 2012 Las Vegases. Toon Digitarga lugejateni uudised, kuhu poole meie koduelektroonikaseadmed ning tehnoloogiad suuna võtavad.

Telerid - OLED, 3D ja netiühenduse võidukäik!
Alustame mõõdult suurimate seadmetega elik teleritega. Jätkub 3D ja internetiühendustega telerite võidukäik. Kuid oma osa on ka uuematel tehnoloogiatel – OLED, 4K ja Super Hi-Vision.

Nii LG kui Samsung näitasid messil 55-tolliseid OLED telereid. Aastat kolm tagasi tõi Sony välja esimese OLED-teleri, aga sellel oli ekraani suuruseks vaid 11 tolli. OLED (Organic Light Emitting Diode) tehnoloogiat võib võrrelda plasmaekraanidega, sest mõlemad ekraanitüübid tekitavad ise valgust. Ja seda erinevalt LCD- ja LED LCD-tehnoloogiast, kus on vajalik tagantvalgustus.

Veel erksamad ja realistlikumad värvid
Nende kahe tootja OLED ekraanidel on üks väike erinevus. LG on iga ekraani piksli taga nüüd neljast värvist – punane, roheline, sinine ja valge - koosnev LED kogumik. Samsung on jäänud truuks klassikalisele RGB-lahendusele – iga piksli taha on vaid kolmest LED-st koosnev kogum.

Aga sõltumata sellest värvi sündimisest tagab OLED-tehnoloogia erksamad ja realistlikumad värvitoonid, suurema kontrastsuse ning väiksema voolutarbe. Müüki peaksid need telerid jõudma aasta teises pooles.

LG dubleerib arvutipildi telerisse juhtmeta
Samsungi uued telerid kasutavad nüüd kahetuumalisi protsessoreid ning kasutusel on multitasking. LG on värskendanud oma telerite väljanägemist. LG ekraanil peaaegu polegi serva, sest serva paksus on vaid 1 mm ning ekraan toetub õhulisele jalale. Üsna pea saame ka näha, kuidas Inteli WiDi kiibi abil LG arvutiekraanil oleva pildi telerisse dubleerib. Lõpp juhtmete vedamisele.

Sony arendas LEDi edasi
Sony on näinud LED-tehnoloogia arendamisega suurt vaeva ning suutnud lõpuks iga teleri piksli taha mahutada kolme värvi – punane, roheline ja sinine – LEDi. Kokku koosneb uudne tagantvalgustus nüüd 6 000 000 miniatuursest LED-st. Selline uudne LCD lameekraan kannab nüüd nimetust Crystal LED ja annab võimaluse reguleerida valgust ning värve piksli täpsusega. Kuna tegemist oli esmase prototüübiga, siis müügile sellist lahendust veel niipea pole oodata. Imepärane on ka 55-tollise ekraani voolutarve – ainult 70W.

Uuenenud on ka Sony LED telerite disain. Mulle isiklikult tundub, et malli on võetud pildiraamidest ning tahvelarvutitest ning kokku on saadud klassikaline jalutu peaaegu õhus hõljuv pildikast.

Eelmisel aastal oli võimalus nautida Sharp 4K telerit IFA messil. Selleks aastaks valmistas aga Sharp ette neli korda suurema pikslite arvuga 85-tollist maailma esimest Super Hi-Vision ehk 8K pikslite arvuga telerit. Millas ükskord telejaamad oma pildiresolutsiooniga järgi jõuavad?

LG, Samsung toovad GoogleTV ekraanile
Lisaks oma SmartTV arendamisele, on kaks tänase päeva juhtivamat teleritootjat LG ja Samsung löönud käed Googlega ning hakkavad pakkuma koos oma „targa teleri“ sisu kõrvale ka GoogleTV sisu. Google, olles üks maailma suurimaid otsingumootoreid, pakub lihtsalt interneti avarustes leiduvat videosisu lisaks kõigile teda-tuntud Youtube ja Vimeo rakendustele.

Esialgu omasaateid ega videolaenutust veel plaanis ei ole, aga räägitakse lepingute sõlmimistest suuremate filmitootjatega. Ehk siis saavad nähtavaks uuemad filmid ja miks ka mitte mõne telejaama otsesaated. Internetiühendus teleril juba on, küll lisandub sinna mõne aja pärast ka sisuline pool.

Puldid muutuvad, hääljuhtimine võtab võimust
Standardsel teleripuldil on umbes kolmkümmend nupukest. Sisuteenuste lisandumisega (3D, SmartTV, GoogleTV) on karta, et ühel päeval peab telerivaataja hakkama saama juba puldiga, millel üle poolesaja nupu. Selline nuppudest üleküllastunud pult pole aga kõige mõistlikum lahendus tavakliendile (tehnofriigiga on teine asi – mida rohkem nuppe, seda parem!) ning teleritootjad on pilgud pööranud mängukonsoolidest tuttava liigutustega juhtimise poole.

Samsung näitas telereid, millesse sisseehitatud kaamera püüab vaataja liigutusi ning sisseehitatud mikrofon vaataja häält (mõlemad on niigi vajalikud Skype kõnede jaoks) ja oskab nii käeviibutuse kui ka häälkäskluse peale vahetada kanalit. Üht näidet häälega juhtimisest saab vaadata siin.

LG integreeris mikrofoni oma Magic nime kandavasse pulti, mille tegevus ekraanil sarnaneb hiirega teleri juhtimisele, ning pakub võimalust puldiga viipamise teel vahetada sisendeid, reguleerida helitugevust ning vahetada kanalit. Ja loomulikult toetab pult ka hääljuhtimist.

Nüüd jääb oodata vaid kasutajate kogemust, kas sellised esialgu veidi ulmelised juhtimisvõtted löövad läbi või otsustab konservatiivne kasutaja füüsilise juhtimispuldi nupurägastikuga toime tulla.

Lenovo ja Android trügivad koos teleriturule
Hoopis uues valdkonnas üllatas aga tuntud arvutitootja Lenovo, tuues vaatajate ette 55-tollise Android 4.0 jooksva teleri, mis pakub sisuks GoogleTV-d.  Tegemist ei ole prototüübiga, sest Lenovo plaanib sellise teleriga reaalselt Hiina teleriturgu vallutama minna.

Arvutid: tahvelarvutite võidukäik ja iPadi kopeerimine
Jätkub tahvelarvutite võidukäik. Peaaegu kõik tootjad püüavad enda üllitisi võrrelda Apple toodanguga, kuid kahjuks pead tõdema, et Apple on vähemalt siiamaale seadnud iPadi kaugele ette teistele verstapostiks. Vaid mõne tootja uudne lähenemine on vahemaad iPad-ga veidi vähendanud.

Asus jätkab Transformer seeriaga ning CES-l nägi ilmavalgust nende uusim mudel Prime TF700. 10,1-tollise ekraani resolutsioon on 1920×1200, rakendusi jooksutab uus neljatuumane Tegra3 ning operatsioonisüsteemiks Android 4.0 elik Ice Cream Sandwich.

Tuntud sülearvutite tootja Lenovo Ideapad Yoga on hübriid tahvelarvutist ning ultrabookist, näidates kuidas Windows 8 hakkab tahvlil välja nägema. 1600×900 resolutsiooniga IPS ekraani alt leiab aga Intel Core järgmise põlvkonna (Ivy Bridge) protsessori. Tööajaks lubab Lenovo kaheksa tundi ja hinnaks 1000$!

Kes eelmist hinda liiga kalliks peab võib pilgu OLPC XO 3.0 peale visata. Neljatäheline lühend tuleb inglise keelsete sõnade esitähtedest One Laptop per Child ning hinnanumbriks lubatakse 100$. Küll arenevates Aafrika riikides seda ostetaks, sest robustsesse plastist komplekti kuulub ka päikeseelementidega patarei.

Sülearvutid lähevad järjest õhemaks
Sülearvuti trendid muutuvad umbes kolme aasta jooksul. Alles oli nii meil kui mujal maailmas väga populaarne netbook – odav, väikese ekraani ning tavaliselt Atom protsessoriga varustet sülearvuti derivaat. Nüüd on aga puhumas uued tuuled ning Apple Macbook Air on leidnud endale usinaid järglasi.

Üliõhuke ja disainitud kest peidab endas 13 kuni 15 tollist ekraani, Inteli võimast, aga samas energiasäästlikku protsessorit ning hinnasildilt vaatab vastu number 1000$ või veidi enam. Sihtgrupiks peaks olema nõudlik eraklient, sest äriklient vaatab esmalt hinda ja alles siis disaini :)

Reaalselt jõudsid esimesed ultrabookid müügile juba eelmise aasta lõpus – Toshiba Portege Z8xx ja Samsungi 9-seeria. Intel lubab alustada Kevin Sellersi sõnade järgi aprillis laiaulatuslikku kampaaniat, et kerged ja õhukesed sülearvutid jõuaksid massidesse.

Ideaal? Kaal väike, tööaeg 8 tundi
Inteli nägemus 2012. aasta ultrabookist: kaal alla 1,4 kg, paksus alla 21mm (< 0,8 tolli), tööaeg 8 ja enam tundi ning protsessoriks uus Ivy Bridge Core i5-3427U, Core i5-3320M või Core i5-3360M. Soovituseks SDD flashmälu kõvaketta asemel.

Üheks esimeseks niinimetaud ultrabookiks võib nimetada Dell XPS13, mida muuseas kasutas ka eespool mainitud Inteli eeskõneleja. Korpuse juures on kasutusel nii alumiinium kui karbon-fiiber, ajuks Intel Core i5, kõvaketta asemel on kasutusel 128 GB SSD ning Dellile iseloomulikult on klaviatuur  taustvalgustu-sega.

Ultrabookide alla liigituvad kindlasti Acer Aspire S5 ja HP Envy 14 Spectre, mida esmakordselt näidati just CES-l. Kindlasti kuulub sellesse klassi LG üliõhukene, vaid 14,7 mm paksune Z330. Tingimuslikult võiks siia rühma liigitada ka Samsungi uuenenud 9-seeria, kuigi ta otseselt ei kuulu Inteli poolt tunnustatud mudelite hulka. Aga välimus, kaal ja üliõhukene korpus lubavad neil mudelitel kenasti konkureerida ülejäänutega.

Mobiilid: Nokia taastuleks, Lenovo nutitelefon
Nokia ei ole surnud ning selle tunnistuseks on CNeti toimetuse CES 2012 parima nutitelefoni nimetus Nokia mudelile Lumia 900. Välimuselt sarnaneb see mudel nii Lumia 800 kui ka meil tuntud N9-ga. Millas aga Lumia 900 Euroopasse ja ka meile müügile jõuab, et ole Nokia veel teada andnud.

Intelile ei anna rahu nutitelefonide turg ning sellel messil sai kuulda, et Intel sõlmis pikaajalised lepingud nutifonide vallas nii Motorola kui Lenovoga. Inteli poolt siis uue põlvkonna Medfield Atom protsessor ning koostööpartnerite poolt kõik muu. Näha sai Lenovoga koostöös sündinud mudelit K800. Esialgu piirdub küll selle mudeli turg Hiinaga, aga mine sa tea, ühel hetkel võib-olla see ka Euroopasse jõuda.

Sony nutitelefonid muutusid sisukamaks ja soliidsemaks
Uue nutitelefonide tootjana oli väljas ka Sony, kelle pikaajaline abielu Ericssoniga jõudis lõpule eelmise aasta lõpus. Väljas oli kaks mudelit – Xperia Ion ja Xperia S. Ion on veidi suurema ekraaniga 4,6 tolli Xperia S 4,3 tolli vastu, varustet on mõlemad kahetuumase protsessoriga ning videotöötlusega ekraanil saab hakkama Sony teleritest tuttav Bravia tarkvara.

Ka korpuse materjal on muutnud - aegade hämarusse on kadunud käes kriuksuv plastkorpus ning asemele astunud moodne alumiinium.  Aga operatsioonisüsteemiks on mõlemal ikka vaid Android 2.3 ehk Gingerbread.

Huvitav on siinkohal märkida, et kui kõik tootjad maailmas räägivad kiirest mobiilsest LTE internetitehnoloogiast, mitte aga 4G-st, siis Eesti mobiilioperaatorid ehitavad juba 4G võrke. Hallo – LTE ei ole mitte 4G, vaid alles 3,9G!

Selline oli lühiülevaade peamistest uuendustest, mis meil telerite, telefonide ja arvutite maailmas sel aastal ees ootab! On, mida oodata.

Jaga teistega

Paari päeva eest lasti välja uus KDE 4.8. Uus versioon toob suuri uuendusi Plasma töölaudadele, samuti arendus vahenditesse ja rakendustele.
Näiteks on Plasmas täiustatud vooluhaldust, failihaldus peaks nüüd palju kiirem olema ja uute võimalustega ja palju teisi suuremaid ja väiksemaid uuendusi.
Lähemalt saate uue KDE kohta lugeda ametlikust väljatuleku teatest.

Reedel algusega kl 10.05 räägivad Vikerraadio "Huvitajas" Estobuntust Laur Mõtus, Märt Põder ja Valdur Kana. Jutuks tulevad umbkaudu järgnevad teemad:

- Estobuntu - millega täpsemalt tegu on?
- Kogu Linuxi distributsioonide loomine käib tavaliselt kogukonna baasil ja enamasti tasuta - kuidas need inimesed kokku saadakse, kes hakkavad oma vabast ajast uut distributsiooni looma?
- Ubuntut ennast reklaamitakse kui Linuxit tavainimesele - mis oli põhjus, et te just Ubuntu baasilt Estobuntut tegema hakkasite?
- Linuxiga mitte kokku puutunud inimesele võib olla jäänud eelarvamus, et seda kasutades tuleb ise kõik käsitsi teha ja käsureale sisse toksida - tänapäeval see enam nii tegelikult ju pole?
- Mis on Estobuntu peamised eelised/tugevused teiste Linuxi distrote ees?
- Aga eelised näiteks Windowsi ja Mac OS ees?
- Millised on Estobuntu nõrkused, mida olete täheldanud?
- Kellele ta eelkõige kasutamiseks sobib?
- Kui palju ümberõppimist see ühelt tavakasutajalt nõuab?
- Kuidas on lood failide ületõstmisega (ehk kas mp3, doc jt ikka avanevad?)
- Kui palju Estobuntut alla laetakse ja kui palju võiks hetkel olla kasutajaid?
- Kas on teada kohti ehk asutusi, kus Estobuntu on laialdaselt kasutusel?
- Milline on olnud kasutajatelt tulnud tagasiside?
- Kuidas on lood kasutajatoega, kust abi saab kui ise enam ei oska?
- Kui keeruline oleks näiteks teised op-süsteemid nagu Windows ja Mac OS X eesti keelde panna ja miks seda pole veel tehtud?

Kui kellelgi on ideid, millest peaks kindlasti veel rääkima või mida nende punktide kohta tuleks kindlasti mainida, siis andke operatiivselt teada.

Turvaaugu mida identifitseeritakse kui CVE-2012-0056 avastas Jüri Aedla ning mis seisneb "/proc/<pid>/mem" faili ligipääsuõiguste veas tänu millele on võimalik saada root ligipääsu.

Soovitav on uuendada serverite kernelid või paigaldada turvaparandused.

http://www.techworld.com.au/article/413300/linux_vendors_rush_patch_privilege_escalation_flaw_after_root_exploits_emerge

http://www.addictivetips.com/ubuntu-linux-tips/best-60-linux-applications-for-year-2011-editors-pick/

Leidsin paar rakendust millega võiks lähemalt tegeleda.
Sarnased listid on tehtud ka windowsi ja mac-i rakenduste jaoks.

2010 aasta lõpus ilmus areenile uus kontoritarkvarapakett, mis kannab koondnimetust LibreOffice. Seejuures on tegemist täiesti tasuta tarkvaraga kõigile, ja mis põhineb vaba lähtekoodi põhimõtetel. Tänaseks päevaks on jõutud 3.nda versioonini. Kuidas on aga selle võimalused ja kasutusmugavus võrreldes suurima konkurendiga? Uurime järgi.

Ajalugu
LibreOffice sai alguse pärast seda, kui Oracle ostis ära Sun Microsystems ettevõtte. Nimelt olid ettevõttega seotud grupp inimesi, kelle ülesandeks oli OpenOffice’i arendamine ja käigus hoidmine. Kuna OpenOffice’i projekti vabavaraline tulevik sattus Oracles’le kuuludes kahtluse alla, otsustasid needsamad inimesed jätkata oma tööd väljaspool kommertstavasid.

Selle saavutamiseks otsustati 2010 aasta septembris luua Avatud Dokumendi Fond (Open Document Foundation). Arendajad jätkasid tööd OpenOffice’i koodibaasiga ning suures plaanis ongi tegemist OpenOffice’ga. Nimevahetus OpenOffice’ist LibreOffice’iks oli tingitud asjaolust, et Oracle ei loobunud oma õigustest OpenOffice’i nimele.

Juba 2011 aasta jaanuaris anti välja esimene LibreOffice’i versioon. Sealt kuni tänaseni on LibreOffice’i alla laetud umbes 7,5 miljonit korda. Tarkvarapakett tuleb vaikimisi kaasa mitmete Linux’i distributsioonidega, nagu Fedora, Mint ja Ubuntu.

LibreOffice’i kontoripakett
Tarkvara koosneb kuuest erinevast programmist: Writer tekstitöötlus, Calc tabelarvutus, Impress esitlus, Draw diagrammide ja graafikute joonestuseks, Base  andbmebaasid ja Math võrrandiredaktor. Selline valik katab tõenäoliselt kõik kontoritarkvarale esitatud nõudmised, kui jätta välja e-maili klient koos kalendri ja kontaktihaldusega.

LibreOffice’i arendajad teavad väga hästi, et ligikaudu 90% kontoritarkvara turust on Microsoft Office’i käes ning kasutajad on enamasti väga konservatiivsed. Sellest tulenevalt meenutab LibreOffice välimuselt Office 2003-e, seaded paiknevad sarnaselt ning lisaks pakub LibreOffice täielikku tuge ka Microsoft’i dokumendiformaatidele.

Täpsemalt, LibreOffice ei ole mitte ainult .doc; .xls jne faile võimeline lugema, vaid neid ka sellese formaati salvestama. Tõsi, aeg-ajalt võib ette tulla olukordi, kus faili avamine LibreOffice’is ebaõnnestub või ei nõustu Microsoft Office mõnda LibreOffice’i poolt salvestatud dokumenti vastu võtmast. Samuti võib puudust tunda korralikult kaetud abimaterjalidest keerulisamate funkstioonide kohta.

Järgnevalt põhilised LibreOffice’i komponendid:

• Writer - Kui võrrelda omavahel Word’i ja Writer’it, ei jää viimane pea millegi poolest alla. Ehkki selge vahe võib joonistuda keerukamaid funktsioone kasutades (makrod), ei tohikski ühelt tasuta kontoripaketilt ehk nii palju nõuda. Siiski võib puudust tunda Wordi’ile omasest reaalajas sõna- või tähelugerist. Writer pakub vaid menüüsse peidetud, kogu dokumenti arvestavat lugerit.
• Calc - Siin on sul võimalik kasutada samasuguseid klahvikombinatsioone nagu Excel’is. Ka suudab Calc seedida Excel’i laadis A1 ja R1C1 süntaksit ning toetatud on kuni miljon tabelirida. Kahjuks ei paku Calc nii lihtsasti kasutatavaid andmetepõhiseid tabelikujundusi kui Excel.
• Impress - slaidiprogrammile on lisatud Presenter Console, mis teeb slaidide esitluse väga lihtsaks ja meeldivaks. Lühidalt, ühendades arvuti projektoriga, kuvatakse lisaekraanile slaidid ning sinu ekraanile kuvatakse esitluse kestus, käesolev slaid ning järgmine slaid.

Eestimeelne
LibreOffice’il on olemas täielik eesti keele tugi - tarkvara ise on eesti keeles ning olemas on ka eesti keele õigekirjakontroll. Lisaks on Eesti riik võtnud nõuks LibreOffice’i toetamise, mis väljendub LibreOffice’i eesti portaali avamises ja haldamises.

Lisaks võimalusele eestikeelse LibreOffice’i laadimiseks, on seal kättesaadavad mitmed eestikeelsed abimaterjalid ning ka foorum erinevatele probleemidele lahenduse leidmiseks. Ehkki hetkel on seal kättesaadavaid abimaterjale veel kasinalt, peaks olukord üsna pea oluliselt muutuma.

LibreOffice’it peaks ootama suurepärane tulevik, arvestades seda lühikest aega, mille jooksul antud tasuta ja avatud lähtekoodiga tarkvara on kättesaadav olnud.

www.libreoffice.ee

Jaga teistega

Õpetajate Lehes võtab sõna professor Mati Hint teemal “Internet teeb inimesed lolliks” (märkus: artikkel ilmus oktoobrikuus, RSSist käis läbi ka,  aga varem polnud seda aega kommenteerida – kõrgkoolides oli kiire aeg. Nüüd jäi ühe viite kaudu uuesti ette ja mõtlesin midagi arvata. See ajaline distants pole loodetavasti kuigi suur).

Aluseks on võetud [L] Nicholas Carri omaaegne artikkel The Atlanticus 2008. aastast ja hiljem selle peale kirjutatud raamat. Probleem on reaalselt olemas ning Carr toob välja mitmeid vägagi mõtlemapanevaid asjaolusid.  Professor Hint aga lisab sinna juurde mitmeid asju, millega päris nõus olla kindlasti ei saa.

Nagu siin juba korduvalt eespool mainitud, on aga nooremal põlvkonnal tõsiseid probleeme hariduse eri aspektides juba maast-madalast.  Kirjaoskuse tuntav taandareng on alanud ammu enne seda, kui mõned aktivistid koolidesse tahvelarvuteid soovitasid – enne seda on üldharidust siiski antud pea 100% traditsioonilisel moel (v.a. otseselt informaatikatunnid). Suurem osa õpetajaid on (esialgu veel) saanud hariduse – kuidas nüüd öelda – ajastul enne Facebooki.  Süvalugemise õpetamiseni on aga väga raske jõuda, kui lihtne lugemine ja kirjutaminegi inimesele raskusi valmistab.  Õpiharjumuse kujundamine on asi, millega eesti kool on viimastel aastatel  totaalselt jänni jäänud.

Ainult õpetajaid muidugi ka süüdistada ei saa. Riik ja kogu ühiskond on sellele tublisti kaasa aidanud – esimene eeskätt hariduse alarahastamise, koolivõrgu mahalõhkumise ja õpetaja elukutse prestiiži muttatampimisega, teine materialismi ning ajuvaba poliitkorrektsuse promomisega, mis on distsipliini-nimelise nähtuse koolides üsna haruldaseks muutnud (lastel on õigused, kohustusi pole). Asja juured lähevad muidugi veelgi sügavamale, aga neist praegu ei kirjutaks.

Üks väga edukas lollide tootja on lisaks eelnevatele ka massimeedia enda kõigis vormides (piisab vaid mistahes väljaande avamisest  – ja NB! pole mingit vahet, kas näiteks ajalehe puhul on tegu “auväärse” paberväljaande või “kerglase” online-versiooniga). Seega on lolliksmuutvaid asju meie ümber palju enam ja suur osa neist on oma missiooniga ilmselt märksa paremini hakkama saanud kui Internet ja/või IT seda suudab.

Mõned konkreetsed tsitaadid professori artiklist koos kommentaaridega:
* “Kultuurimälu usaldamine digi­salvestiste hoolde võib nad kiiresti kättesaamatuks muuta” – arvaks, et kättesaamatuks muutumise oht on reaalne vaid nn intellektuaalomandi senise süsteemi vohamise korral (ligipääs keelatakse ära seadusandlike vahenditega, millele võivad lisada tehnilised tõkendid). Digitaalse vormi a priori halvemini kättesaadavaks kuulutamine aga sarnaneb kõigi nende vana aja skeptikute alusetuks osutunud väidetega, millest muide ka Carr kirjutab (Sokrates, Gutenberg jne).
* “IT arendab oma uued tehnikad sihiteadlikult selliseks, et nad vanematega ei ühilduks – kultuurikatkestused IT-maailma ei morjenda.”  -  väga vaieldav väide. Sihiteadlikkus esineb ainult (taas kord) mõningate ahnete suurfirmade juures, kes kasumi suurendamise huvides oma uuemad tooteversioonid vanadega mitteühilduvaks teevad – kuid see on mikrotasand, makrotasandil on see väide kindlasti liigjulge. Hea näide on [L] Interneti Arhiiv.
* “Eesti e-riik ei pruugi olla pelgalt tehnoloogiline ega kultuuriprojekt, ta võib sama palju olla poliittehnoloogia projekt.” – see on ehk ainus põhjapanevam väide, millega siin artiklis võib üsna nõus olla.
* Täpsuse huvides tasuks ka mainida, et siin alapeatükis “Mõistuse tööriistad. Lugemine.” refereeritud Carri mõtted sisaldavad seal ka klauslit “So, yes, you should be skeptical of my skepticism. Perhaps those who dismiss critics of the Internet as Luddites or nostalgists will be proved correct, and from our hyperactive, data-stoked minds will spring a golden age of intellectual discovery and universal wisdom.” (The Atlanticu artiklist). Professor Hindi jeremiaad paraku sellist võimalust ette ei näe.
* “Üks Carri raamatus toodud kalambuure on vastus küsimusele, kuidas veebi kasutajad loevad. Nad ei loegi. Internetti minnaksegi selleks, et vältida traditsioonilist lugemist. Surfatakse, kulutades keskmiselt 20 sekundit veebiteksti leheküljele.” – see tsitaat näitab juba paraku selget absurdimärki.  Küsiks mõnelt ACM Digital Library kliendiks olevalt teadlaselt, kas ta saab 20 sekundiga digitaalkujul teadusartikli loetud…  Täielik “õlgmees” paraku – et kui suvaline Jürka õhtul õllepudeli taga 20 sekundiga Delfi lehtede vahel kargab, siis saab seda üldistada kogu veebile?!?
* Ridamisi on seostatud kaheldava seostusastmega nähtusi. “Kaotusi võib olla ka tundeelus. Taju fragmenteerub, mõtted ja tunded vahelduvad hektiliselt, läbitunnetatud sisulist ja emotsionaalset seostamist asendab mehaaniline järgnevus. Kas on juhus või seaduspärasus, et internetis on vulgaarsust, parastamist, kiusamist tegelikust elust rohkemgi? ” -  vulgaarsus ja küberkiusamine on väga mitmetahulised nähtused, ent  peamise allikana tuleb siin pigem näha anonüümsust, seadusandluse mahajäämust  ja Interneti kui meediumi sisulisi omadusi (nn kuvaripeitus jms -  millel muide on ka positiivsed küljed olemas), mitte aga eespool kirjeldatud hüpoteesi.
*  “Multifunktsionaalne IT-vidin tõrjub kõrvale professionaliseerumise, sest see vidin on korraga telefon, fotoaparaat, videosalvestaja, arvuti, internet, TV jne. (Eel­kõige on see vidin muidugi müügiartikkel ja staatuse süm­bol.) ” – siin tuleks paraku kahtlustada humanitaari võhiklikkust tehnoloogia vallas. “Multifunktsionaalne IT-vidin” võib kahtlemata olla müügiartikkel ja staatuse sümbol (i* kraam seda ongi), kuid tipp-võrguadministraatori või isegi mänedžeri jaoks on see ülimalt professionaalne tööriist.
* Samasse ooperisse eespoolkirjeldatuga läheb ka refereering Alan Turingist ja tema masinast. Ei tahaks siin täpsemalt kommenteerida, ilmselt on võti professori mainingus “Aga Facebook, Twitter ja sealt edasi on mulle jäänud ebavajalikuks.”.

Nii et kokkuvõtteks arvaks auväärt professorile vastuseks:  kindlasti on internetistumises omad ohud, kuid vähemalt eesti rahva teeb lolliks siiski hoopis muu. Ent Carri raamatu võiks ära eestindada küll, mõtlema panevaid asju pole kunagi liiga palju.

Ametlik teade siin.

Tegemist veaparandusväljalaskega. Isiklikult märkan, et programm käivitub kiiremini ja on erksam (vähemalt Linuxi all).

Allalaadimine siin - http://www.libreoffice.org/download/

Eesti peegelserver - http://libreoffice.ut.ee/

Eesti veebimaastik on viimastel aastatel üksjagu arenenud ning 2012. aasta alguses oli juba lootus, et “ainult Internet Explorer”-sorti veebisõnnik on ehk siinmail juba minevikuvete põhja vajunud. Paraku leidus üks suur tükk seda kohast, kus seda kindlasti esineda ei tohiks: [L] Ida-Tallinna Keskhaigla registreerimissüsteemist.  Häbilugu.

 

Teisipäeval õhtul kell 19 toimub Tartus TÜ matemaatika-informaatika teaduskonna majas Liivi 2-317 ja Tallinnas Eesti Infotehnoloogia Kolledžis Raja 4C ruumis 227 Vaba Tarkvara Klubi.


Loeme 2011 aasta pingviinipojad kokku ja planeerime 2012 aastat!

Loomulikult üritame sind aidata murega, et ei saa mõnd programmi või midagi muud korralikult tööle — tule aga julgelt kohale!

Millised võimalused on inimesel, kes soovib mõnd oma proosateksti, luulepõimikut, novelli vms avaldada? Koostöös kirjastusega võtab kirjatöö ilmutamine autorilt vähem vaeva, on mugavam ning riskid jäävad kirjastuse kanda, aga autorile on see mõnevõrra vähem tulus. Kui aga ise vastutada ja raamat omal käel välja anda, on risk finantsiliselt küll hävida, kuid samas ka võimalus teenida avaldatud loomingult paremat tulu.

 

Kirjatööd omal käel välja anda ei ole tänapäeval enam kuigi keerukas. Seda tänu e-raamatute ajastule! Kõik käib paari hiireklikiga. Selleks on inglisekeelses kultuuriruumis hulganisti võimalusi, ja ega ka Eesti siin enam maha jää. Mõned platvormid on juba sisse töötatud ja toimivad edukalt, mõned on aga veel beeta-versioonidena. Viimastele siinses postituses keskendungi.

BookTango online-toimetamiseks ja e-raamatu koostamiseks
BookTango avalehe lahtimuukimiseks tuleb end kõigepealt administraatorile üles anda ja küsida sissepääsuks vajalikud võtmed. Uusi autoreid ootavad nad suure huviga, et testversioonil kõik „lastehaigused“ varakult tuvastada ja välja ravida. Aga kellegi veebiplatvormi parandamiseks pole ilmselt kõik nõus oma aega vabatahtlikult kulutama. Sestap, mis hüvesid nad pakuvad?

Nad pakuvad märksa rohkemat kui vaid e-raamatu levitamisteenust. BookTango eesmärk on leida päris „oma“ regulaarsed autorid. Kord juba süsteemile ligi pääsenud, võimaldab see tasuta online-toimetamist.

Pärast käsikirja üleslaadimist kontrollib süsteem automaatselt kogu teksti ja toob autorile välja selles esinevad eksimused. Kui teksti toimetamine, parandamine, täiendamine tehtud, aitab BookTango levitada raamatut kõigis suuremates e-raamatupoodides: Nook, iBooks, Kindle jt. Samuti lubatakse levikut vähemtraditsioonilistes keskkondades nagu Scribd ja Overdrive. Vaata ka mu postitust lugemishuviliste sotsiaalvõrgustikest.

BiblioCrunch käsikirjade avaldamiseks ja levitamiseks
BiblioCrunch on platvorm, mis aitab kirjanikel ja kirjastajatel luua ja avaldada käsikirju e-raamatute ja -brožüüridena. Läbi selle on kogu kirjarahval - blogijad, autorid, üliõpilased, kirjanikud, ajakirjanikud, kirjastajad jt - võimalik jagada nii üksteise kui ka lugeva auditooriumiga oma lugusid.

Käsikirjadega saab tegeleda, neid muuta, täiendada ja parandada läbi BiblioCrunchi online-liidese. Ja lõpptulemuse võib avaldada millises e-raamatu formaadis autor vaid soovib. Avaldatud e-raamat paisatakse müüki BiblioCrunchi e-raamatupoes (lehekülg võtab 15% tuludest), aga selle võib avaldada niisamuti muidugi tasuta. Hetkel muudes, üldtunnustatud e-raamatupoodides seda müüa veel ei saa. Siiski sellega tegeldakse.

Küsi pilditöötlusabi ja jaga teost sotsiaalmeedias
Raamatut saab jagada sõpradega sotsiaalmeedias, nii et kõik, kel tarvis, saaksid selle kindlasti tasuta alla laetud. Niisamuti töötab BiblioCrunch ise raamatuteemalise sotsiaalmeediakanalina, kust otsida, uurida, lugeda uute raamatute kohta ja uusi raamatuid, jagada neid sõpradega jms.

Üks väga kasulik võimalus on sellel veel. Kuigi tänapäeval tunneb mõnd pilditöötlusprogrammi vähemal või rohkemal määral iga arvutiga kokku puutunud inimene, kuluvad raamatu kujundamisel kogenud kujundaja nõuanded siiski marjaks. Sellised inimesed leiab BiblioCrunchi liikmeskonnast ja nendega lubatakse lahkelt kontakti võtta.

Üllatus Eestist: Publification.com!
Publification.com on Tartu startup ettevõtte poolt loodud e-avaldamise platvorm, mis võimaldab autoritel ja kirjastustel kiiresti ning kuluefektiivselt avaldada multimeediasisu nii App Store’is, iBookstore’is, Androidi kui ka Windows Mobile’i rakendusteturul.

Lai võimaluste valik raamatute levitamiseks tuleneb sellest, et sisu lugemiseks ei tule alla laadida ühtki tarkvara ega faili. Samuti ei tule osta ühtki e-raamatu lugerit. Raamat asub võrgupilves, mida saab vastavalt soovile ise lehitseda. Platvorm toetab ka lugemist võrguväliselt. HTML-5 põhist raamatut suudab kuvada ükskõik, milline seade. Ekraanile mingeid piiranguid ei ole.

Publification pidevas arengus
Et tegu on alles areneva platvormiga, mille sünnist pole veel aastatki, käib selle täiendamine pidevalt. Kuidas aga üks raamat elektrooniliselt välja näeb ja käitub, sellest annab aimu üleslaetud „Moby Dick“.

Eesti kirjastustest on Publificationi teenuseid e-raamatute avaldamiseks juba kasutanud kirjastus TEA. Kui aga kellelgi tekib rohkem küsimusi, kui Publification.com lehekülg suudab vastata, siis tuleb pöörduda platvormi arendava ettevõtte Indilo Wireless poole ja sealt saab täpsemaid tingimusi käsikirja avaldamiseks juba lähemalt uurida.

Jaga teistega

uba eelmisel nädala võisid FBSD huvilised rõõmustada, nüüd on aga ametlikult tulnud teade, et FreeBSD 9.0 on väljas. Mida head siis sellest versioonist leida võib? Uuendatud seadistusprogrammi, HAST-i raamistiku, ZFS v28, AHCI toe kettaseadmetele, NFSv4 toe, HPN-SSH, Playstation 3 arhitektuuri ning Gnome 2.23.1/KDE 4.7.3 aknahaldurid. Platvormidest on toetatud nagu alati amd64, i386, ia64, powerpc, powerpc64 ja sparc64.

Sikutada saab näiteks siit: http://torrents.freebsd.org:8080/

Uudise allikaks: http://www.minut.ee/article.pl?sid=12/01/14/0018237

Allikas: http://wiki.documentfoundation.org/Marketing/CallforLocation

2012 ja 2013 aasta LibreOffice-i konverentside toimumispaigad ootavad pakkumisi:
2012 aasta konverentsikoha pakkumise tähtaeg 22.01.2012 kell 23.59 UTC
2013 aasta konverentsikoha pakkumise tähtaeg augustis 2012

Kas võiks midagi sellist ka Eestis korraldada? Sobiv toimumisaeg on septembrist novembrini, eelistatakse oktoobrit.

Kuna ACTA teemad on jõudmas Eesti Vabariigi asutuste tasemele, siis on hea anda märku, mida asjast huvituvad kodanikud asjast arvavad. Allkirja ACTA vastu saab anda http://petitsioon.ee/ei-acta-le ja need edastatakse ACTA arutamise ajaks vastavatele instantsidele (valitsus, Riigikogu, eurosaadikud).

ACTA-st endast on siin juttu olnud küllaga, kõik vist üldiselt teavad, mis sellega on. See tekitaks legaalse võimaluse kohtu loata jälitustegevuseks Internetis, raskendaks informatsiooni taaskasutust (vabatarkvara, geneerilised tooted, sh ravimid jms), tõkestaks innovatsiooni, kriminaliseeriks kodanikke tühiste rikkumiste eest jne jne. Ühesõnaga on tegemist sellise lepinguga, mis ühelegi Linuxi kasutajale ei saa meelt mööda olla. Emakeelseid materjale ACTA kohta leiab:

* EDRi voldik: http://kogukond.org/acta/acta-voldik-2.pdf
* Netikogukonna kirjad: http://kogukond.org/tag/acta/
* Vikerraadio saade: http://vikerraadio.err.ee/helid?main_id=1699491
* La Quadrature du Net video subtiitritega: http://www.youtube.com/watch?v=zM-BLxOg33E
* Eurosaadik Tarandi blogi: http://www.tarand.ee/2010/09/acta-3/

Ilmselt tuleb kajastust veelgi, tasub silmad lahti hoida. Kuna asi on tõesti oluline, siis võiksite ka oma sõpradele-tuttavatele hingele panna, et nad asjale tähelepanu pööraks. Kindlasti pole tegu asjaga, mis meid mõjutamata jätaks.

Taas on aktiivselt üles kerkinud Mandriva tuleviku küsimus. Nimelt levivad kuulujutud, et Mandriva paneb oma uksed kinni juba 16. jaanuaril. Selle kohase jutu on lahti lasknud Mandriva kauaaegne töötaja Raphaël Jadot. Nimelt on tema sõnul Mandriva üks peamisi omanike Linlux on keeldunud firmasse raha juurde paigutamast - kuigi teine vene investor oleks valmis seda isegi üksi tegema. Samas, kui Mandriva ei saa vajaliku lisakapitali, siis pole tal võimalik ka enam jätkata.
Jadoti sõnu on kinnitanud ka Wolfgang Bornath Mageia foorumis - kelle sõnul saadetid vastav teade tõesti Mandriva investoritele, et Mandriva vajab lisakapitali.

Igatahes - vaatame, kuidas mis Mandrivast saab.

Allikas OSTATIC

Paistab et televiisorid ja eelkõige nutikad telerid on tänavuse CESi vaieldamatuks märksõnaks. Seega pole just eriti üllatav, et Canonical, meiegi poolt kõrgelt hinnatud Linuxi distributsiooni eest vastutav ettevõte, teatas, et järgmisena jõuab levinud operatsioonisüsteem ei kuhugi mujale, kui elutubadesse. Ubuntu TV nime kandev platvorm saab endale versioonilt 11.04 Natty Narwhal tuttava Unity-laadse kasutajaliidese, mille loomisel on mõistagi arvestatud suurte pildikastide eripäradega. Operatsioonisüsteem saab muuhulgas hakkama video salvestamisega (DVR-funktsionaalsus), tunneb kaugjuhtimispulte, omab YouTube’i rakendust ning sisu hankimiseks nii muusika- kui ka filmipoodi. Canonical sõnul näeb ettevõte Ubuntut kui neutraalset mängijat valdkonnas, kus kaks suurtegijat (Apple ja Google) üritavad turgu võita. Avatud ja vaba nutitelerit ei maksa aga veel niipea oodata, sest CESil näidatakse külalistele alles toimivat prototüüpi.

Allikas: kahvel.ee