Uudised

Olles varasemalt rääkinud sellest, mida tahvelarvuti endast õigupoolest kujutab ja põgusalt tutvunud sellega, mida nende masinatega teha saab, on nüüd mõistlik üle vaadata ka see, kuidas neid väärt seadmeid kõige paremini hoidma ja hooldama peaks. Soovib ju iga kasutaja, et tema seade võimalikult kaua vastu peaks ja nägus välja paistaks.

Kohustuslik lisa on ümbris
Selleks, et tahvelarvuti välimus võimalikult kaua kena püsiks, tuleks seadet igal juhul mingit sorti ümbrise või kaantega kaitsta. Oma olemuse tõttu saab ju aparaat tavaliselt üsna aktiivse kasutamise osaliseks ning seega on ka vigastused ja kriimud kerged tulema.

Õnneks on ka paljud tootjad seadmete kaitsmise vajadusest aru saanud ning seega mingit sorti kaaned või ümbrise kohe müügipakendisse kaasa pannud. Alati ei ole need küll täiuslikud, kuid abiks siiski. Vähemnõudlikule kasutajatele neist ka piisab.

Küll võiks siiski iga kasutaja mõelda, mis tingimustes ta oma tahvelarvutit reaalselt kasutab ning kas ja kui palju ta seda kaasas kannab? Samuti seda, kui reaalne on kukkumise oht? Osad kaanetüübid võimaldavad tahvelarvuti sättida nii, et alus toimib toetava jalana. Nii on hea fotosid või videoid vaadata. Sellele kõigele mõeldes ei pruugi algselt kaasasolnud kaaned enam piisavad olla ning vaja läheb lahendust, mis pakub kindlamat kaitset või lisaomadusi.

iPad-il on komplektist kaaned puudu, kuid valik siiski rikkalik 
Kahjuks tuleb nentida, et kaitsvaid kaasi või ümbrist ei ole kaasas maailma populaarseimal tahvelarvutil iPadil. Apple’i austajad peavad need soovi korral ise lisaks ostma.

Ettevõte pakub lahenduseks lisavarustusena müüdavat Smart Cover nimelist katet, mis katab toote ekraani ning pakub voltides vajadusel tuge ka seadme sättimisel lauale. Kahjuks jätab Smart Cover seadme tagumise külje ikkagi katmata ning ka maksab suhteliselt palju.

Kuna aga iPad on äärmiselt nõutud ning suurt müügiedu nautiv aparaat, ei pea kindlasti tootja enda poolt pakutava variandiga leppima. Turul on suurim valik just sellele tootele mõeldud kaasi, katteid ja ümbriseid, nii et iga kasutaja peaks omale kindlasti sobivaima leidma.

Ekraani puhasta kuiva mikrokiust lapiga
Kuna tahvelarvutitega toimetamine käib sarnaselt nutitelefonidele puuteekraani kasutades, on paratamatu ka ekraani määrdumine. Põhiprobleemiks on loomulikult inetud ja vaadet segavad näpujäljed. Nende tekkimise vastu paraku ei saa, nii et ainus variant on neid aeg-ajalt eemaldada.

Ekraani näpujälgedest puhastamiseks sobib kõige paremini pehme mikrokiust lapp. Esiteks on see oma omadustelt väga efektiivne ja tõhus ning teiseks on nii puhastamise käigus tekkivate kriimude tekkimise oht minimaalne. Selle peale ei pruugi esialgu tullagi, aga juhuslik lapike või paber võib seadet märkamatult puhastamise asemel hoopis kriimustada. Kasutada ei tohiks ka erinevaid vedelikke, kuna liigne niiskus võib hoopis kahjulikuks osutuda. Kui siiski otsustad mingit sorti puhastusainet kasutada, tuleks vedelikku piserdada lapile mitte otse aparaadile.  

Ka tarkvara vajab tähelepanu
Kuigi põhiliselt hakkab silma ikkagi seadme välimus, tuleks siiski pilk peal hoida ka sisemusel. Nii Androidi kui IOS-i operatsioonisüsteemiga tahvelarvutite omanikel on võimalus vastavatest rakendusi pakkuvatest keskkondadest (Google Play, iTunes App Store) tuhandeid erinevaid programme alla laadida.

Rakendused on küll väga toredad ning võimaldavad kiirelt seadmele erinevaid omadusi, mänge, funktsioone jms lisada, kuid siiski peaks aeg-ajalt installeeritud rakendused ja nende töö üle vaatama. Eriti siis kui aparaat on jäänud tavatult aeglaseks või tühjeneb aku järsku kiiremini kui muidu. See viitab üsna kindlalt sellele, et Sinu paigaldatud rakendused toimetavad kusagil taustal omasoodu ja nõuavad seega ressursivarust oma. Sellisel juhul ei aita muu kui nende eemaldamine.

Kindlasti peaksid tootja poolt pakutavad tarkvarauuendused ära tegema, kuna reeglina mõjutavad nad aparaatide tööd siiski positiivses suunas.

Kokkuvõtteks võib öelda, et tahvelarvuti teenib omanikku kaua vaid siis, kui teda füüsiliselt pigem hellalt kohelda. Proovi hoiduda suurematest põrutustest ja survest ekraanile ning ka tolmust ja niiskusest. Samuti ei tee paha kaine mõistuse säilitamine rakenduste laadimisel, regulaarne seadme tarkvara uuendamine ning installeeritud programmide kontrollimine.
 

Jaga teistega

Arvutid on meie elu lahutamatu osa. Paraku pole arvutid kunagi täiesti töökindlad ning suuremaid või väiksemaid vigu tuleb ikka ette. Liiati võib mõne arvuti puhul kohata veidraid iseärasusi. Täna vaatamegi, millised neist vigadest ja iseärasustest eriti levinud on ja mis nende taga tegelikult peitub.

Tuleb tõdeda, et põhiliselt esitatakse küsimusi Windows’i operatsioonisüsteemi kohta. Seega on järgnev artikkel suunatud peaasjalikult Windows 7 ja ka Windows XP ja Vista kasutajatele. Arvestades nende operatsioonisüsteemide kasutajate üüratut hulka, on see ka loomulik.

Miks koos arvuti käivitamisega nii palju tarkvara käima läheb?
Iga tarkvaratootja soovib, et tema tarkvara kõige enam kasutataks. Samal ajal nõuavad mitmed programmid oma tööks taustal käivitamist. Just sellel põhjusel peetakse nimekirja programmidest, mida koos operatsioonisüsteemiga käivitataks

Parimaks võimaluseks see nimekiri üle vaadata ning eemaldada sealt üleliigselt käivituvad programmid on kasutada MSConfig süsteemiseadeid: ava start menüü, kirjuta otsingukasti msconfig ja klõpsa avanenud aknas Startup vahekaardile.

Seal on linnukesega kuvatud kõik programmid, mis arvuti käivitamisel tööle pannakse. Olgu öeldud, et kindlasti ei tohiks neid kõiki hoolimatult välja lülitada. Tarkvara, mille tegevus pole sulle teada, võiks pigem koos arvutiga käivituda.

Miks mu arvuti krõbisevat häält teeb?
See on pea alati halb uudis, mille puhul oleks targem koheselt tegutsema hakata. Krõbisevat häält tekitab elektrimootor, mis käitab kas arvuti ventilaatorit või kõvaketast. Paremal juhul tekitavad krõbinat ventilaatori labad, mis on hakanud kusagile vastu käima. Kuid tavaliselt viitab krõbisev hääl komponendi eluea lõpule ning arvutit ootab kas ülekuumenemine (kõrbemine) või kõvaketta surm (ja andmete kadu).

Seega esimene asi, mida tuleks teha - varunda oma failid. Digitark on selles vallas kirjutanud erinevaid artikleid: ”Online back-up ehk failide varundamine Internetti?“, “Kuidas arvutis olevaid andmeid varundada?” ja “8 nippi arvuti kiiruse parandamiseks ja kõvaketta kontrollimiseks“.

Varundamisega lõpetanud, tuleks kindlaks määrata krõbisemise allikas. Kui hääl tuleb ventilaatorist ja ühtegi nähtavat takistust ei ole, tuleb see välja vahetada. Kui heli tuleb kõvakettast, tuleb samuti võtta ette uue andmekandja soetamine. Kui sul arvuti komponentide vahetamisega kogemused puuduvad, pöördu abi saamiseks endale sobiva tehniku poole.

Miks tuleb koos Windowsiga kaasa sedavõrd palju tarkvara?
Tegelikult ei anna Microsoft Windows’iga eriti midagi kaasa. Viimaste kohtulahingute otsustega ei tohi Microsoft isegi oma Internet Explorer’i brauserit vaikimisi kasutusele võtta. Lisatarkvara on sinu arvutisse jõudnud edasimüüjate kaudu, kes püüavad sel moel lisaboonuseid teenida.

Digitark on tarkvara eemaldamisest kirjutanud artiklis: “Kuidas oma arvutist programme efektiivselt eemaldada?“

Miks Windows automaatselt taaskäivitub ja kas selle vastu on võimalik midagi ette võtta?
Windows on alati olnud kurikuulus oma üllatustaaskäivitustega. Tavaliselt on tegemist uuenduste installeerimisel tekkinud vajadusega arvuti taaskäivitada. Kuigi enamasti antakse sellest lihtsalt teavitusega märku, võtavad mõned väga olulised uuendused ohjad peaaegu täiesti enda kätte - kui kasutaja mõne aja jooksul ei reageeri, tehakse taaskäivitus.

Õnneks saab (ning teinekord lausa peab) selliseid olukordi väga lihtsalt vältida. Selleks mine Windows Update kausta ning vasakus menüüs on valik Change Settings. Avanenud valikutest “Download updates but let me choose whether to install them” ilma sinu loata arvutit ei taaskäivita. Ent kindlasti tuleb siis ka ise uuendustel silm peal hoida.

Kas “Safely Remove Your Device” kasutamine on oluline?
Kuigi me teeme seda väga harva, siis tegelikult on see väga oluline. Windows ja USB-ga ühendatud kettaseade (mälupulk, kõvaketas jmt) ja suhtlevad omavahel ka siis, kui ühtegi kasutajapoolset käsku selleks pole tulnud. See võib toimuda suhteliselt suvalisel ajahetkel ning üldiselt pole seda võimalik kuskilt vaadata. Kui selle suhtluse ajal ühenduse katkeb, võib mõni fail (halvemal juhul ka terve kettaseade) rikneda.

Kui seade ohutult eemaldada, lõpetab Windows kõik pooleliolevad toimingud ning annab seejärel märku ohutust eemaldamisest. Sellega kindlustad, et seadmele salvestadud failid sinna ka jäävad.

Kuhu kadus Prügikast?
Prügikast on kustutatud failide viimane peatuspaik. Seda on hea kasutada juhul, kui pole päris kindel oma kustutussoovis. Tavaliselt oleme harjunud selle kausta leidmisega Töölaualt. Ent teinekord võib erinevatel põhjustel Prügikasti ikoon Töölaualt kaduda.

Et seda tagasi saada, talita järgnevalt: Ava start menüü, trüki otsingukasti desktop icons ning vali Show or hide common icons on desktop. Avanenud aknas tuleb nüüd teha linnuke Recycle Bin valiku ees. Samast saab Töölauale tuua ka teisi otseteesid.

Mida teevad Sticky Keys ja kuidas neid kasutada?
Ilmselt on mingil hetkel meilt kõigilt küsitud Sticky Keys funktsiooni aktiveerimist. See peidab endas klahvikombinatsioonide kasutamise kergemaks tegemist ning teade kuvatakse pärast viis korda Shift-klahvi vajutamist.

Teatavasti saab Windows’is (enamlevinud neist toimivad ka teistel op-süsteemidel) kasutada väga mitmeid ja erinevaid kiirklahvikombinatsioone. Ctrl-C, Ctrl-V, Ctrl-N jne. Sticky Key’si eesmärk on seega väga lihtne: klahvikombinatsiooni vajutamiseks ei tule neid vajutada samal ajal, vaid piisab ka mistahes klahvi (Ctrl, Shift, Windows) vajutamisest ja seejärel sobiva tähe vajutamist. Nii saab näiteks suurtähe moodustada, kui vajutada Shift ja täht-klahvi eraldi.

Mis on QuickTime, kust see minu arvutisse sai ja mida sellega tehakse?
QuickTime on Apple multimeedia kuvamise tarkvara. See on võimeline kuvama pilte, mängima heli ja videot ning hoolitseb nii mõnegi multimeedia korrektse esitamise eest.

Tavaliselt installeeritakse QuickTime arvutisse koos iTunes’iga, mis on viimase kohustuslik osa. Kui sa aga iTunes’i ei kasuta ega ole ka Apple seadmete kasutaja, võid selle tarkvara oma arvutist täiesti südamerahuga eemaldada.

Miks on igas pildifailide kaustas Thumbs.db nimeline fail?
Antud faili võib kohata Windows XP kaustades, kus on mitmeid pilte. Nimelt tuli antud operatsioonisüsteemiga kaasa võimalus piltide pisieelvaadete kuvamiseks kausta sees. Kord pilte pisivaadetena kuvades salvestas XP vajalikud andmed Thumbs.db nimelisse faili. Sama kausta uuesti külastades loetakse pisivaadete info failist välja ning vaadete kuvamine muutus kordades kiiremaks.

Miks arvuti käivitades piiksub?
See piiksumine on pärit arvuti kõige primitiivsemast osast - BIOS’ist (Basic Input\Output System - baasvahetussüsteem). Tegemist on programmiga, mille ülesandeks on arvuti komponentide suhtluse tagamine. Piiksumine seejuures ei ole alati kohustuslik, ent selle kaudu edastab antud programmijupp arvuti kohta elulisi teateid.

Olenevalt Bios’i valmistanud tootjast erinevaid ka piiksude tähendused. Üldiselt on siiski tegemist IT-spetsialistidele mõeldud võimalusega, mis annab võimaluse mittetöötava arvuti probleemi täpsemaks uurimiseks.

Antud artikkel on kirjutatud tuginedes PCWorld.com artiklile: “The Greatest PC Mysteries–Solved!“

Jaga teistega

Slovakkia seadus, mille eesmärk oli vähendada bürokraatiat, on viinud ebaõigluseni. Nimelt on Slovakkia riik ette näinud, et teatud seadusega pandud kohustusi saab täita vaid elektrooniliselt. Kuid selleks ette nähtud veebirakendus ei võimalda osal kodanikest kohustusi täita, kuna rakendus pole ühilduv ning töötab vaid ühe tootja tarkvaral. Kuna puuduvad mitteelektroonilised alternatiivid, siis on Slovakkia sisuliselt ette näinud, et tuleb kasutada kindla tootja kindlat toodet. Kellel koopiat polnud, pidi selle omandama. Slovakkia tekstiiliimportijat, kes oli arvamusel, et riik ei peaks sundima teda kasutama oma äri ajamiseks kindlat tarkvara, ning täitis oma seadusliku kohustuse paberil, ähvardab nüüd 5500 euro suurune trahv.

Slovakkia maksuametnikud on ettevõttele EURA Slovakia s.r.o., mis esitas oma igakuised maksudeklaratsioonid paberil, teinud juba 12 trahvi. Ettevõte ei esitanud oma maksudeklaratsioone elektrooniliselt, kuna see oli võimatu: riigi veebirakendus töötas vaid Microsofti operatsioonisüsteemil Windows koos Microsofti veebilehitsejaga Internet Explorer. Ükski konkureeriv operatsioonisüsteem, näiteks Apple, GNU/Linux, BSD-d, polnud võimeline riigi rakendust jooksutama.

Slovakkia maksuamet on seeläbi muutnud konkureerivate toodete kasutajate jaoks võimatuks nende kohustuste täitmise, mis neil riigi ees on. "Olukord on absurdne. Kui mõni teine avaõiguslik asutus otsustab kasutada tarkvaralahendust, mis töötab vaid Apple'i tarkvaral, kas siis peavad kõik ostma Apple'i tooted lihtsalt selleks, et seadusega pandud kohustusi täita? Kui palju erinevaid tooteid peavad kodanikud ja ettevõtjad ostma, et täita kõiki erinevaid seadusi? küsib FSFE juriidika rakkerühma liige Martin Husovec, kes aitab nüüd Slovakkia ettevõttel trahve kohtus vaidlustada.

Irooniliselt on Slovakkia maksuameti hooletus bürokraatia vähendamise asemel hoopis ettevõtetele lisakomplikatsioone tekitanud. Lisaks tõstatab EURA juhtum ka küsimuse, miks peaks riik mõne kindla tootja operatsioonisüsteemi reklaamima. Selline tegevus ohustab konkurentsi, suurendab väikeettevõtete kulusid ning viib sotsiaalse ebaõigluseni, nagu on juhtunud käesoleval juhul. Kui riik nõuab elektroonilist vormi kui ainust võimalust seadust täita, siis peab riik pakkuma lahendust, mis töötab mitmel platvormil ning on kättesaadav kõigile. Riigi ülesanne on olla olemas kõigi, mitte vaid üksikute väljavalitute jaoks.

Allikas: Euroopa Vaba Tarkvara Fond <https://fsfe.org/news/2012/news-20120509-01.et.html>

KDE Akademy toimub 30. juuni - 6. juuli IT Kolledžis. Siinkohal suht põhjalik sisututvustus ürituse sisu kohta. Esitleb Dario Freddi otse KDE-st.
Sisututvustuse video

Üritusest endast mõne sõnaga
http://linux.ee/

Ametlik koduleht
Akademy 2012

Gnome ja KDE kasutajate kõrval on oma huvilised ka teistel alternatiivsetel töölaudadel. Nüüd ongi välja lastud uus Xfce 4.10. Tegu on rohkem kui aasta väldanud töö viljaga, mis lõpuks kasutajateni toodi. Uus 4.10 vahetab välja seni stabiilsena kasutusel olnud 4.8 versiooni. Mis on siis peamised uuendused:
* Rakenduste käivitaja on täiesti ümber tehtud
* Paneeli on nüüd võimalik paigutada ka vertikaalselt
* Paneelide rakendusi saab nüüd ka mitmesse veergu paigutada
* Uus MIME editor
* Hiire ja puuteplaadi seadistust on täiustatud
* Rakendusi on nüüd võimalik käivitada ka ühe hiire klikiga
* Täiustatud on tahvelarvutite tuge
* ja mitmeid muid muudatusi....
Keda asi lähemalt huvitab, siis kindlasti tasub tutvuda http://xfce.org/about/tour lehega, kus näidatud visuaalselt palju muudatusi.

Allikas FreeSoftNews

Mida aeg edasi, seda enam pakutakse meile võimalust kogu oma digitaalse “elu” kolimise võimalust Internetti. Nüüd on sellele rongile hüpanud ka Google, nimetades teenust Google Drive’iks, pakkudes kasutajatele tasuta 5GB online-mahutatavust. Mida Google Drive täpsemalt võimaldab ja kuidas seda kasutada, sellest kohe lähemalt.

Pilveteenustest on Digitark ennegi rääkinud: “Dropbox - hoia faile mugavalt internetis!“

Kaua tehtud kaunikene
Esimesed kuuldused Google plaanist hakata pakkuma failihoiustamise pilveteenust jõudsid avalikkuse ette juba 2006 aastal. Kuid vahepeal jõudsid Google’st ette mitmed suurfirmad, sealhulgas tuntumatest Apple iCloud, Microsoft SkyDrive ja muidugi Dropbox.

24. aprillil 2012 andiski Google ametlikult teada Google Drive keskkonna avamisest. Võrreldes teiste tasuta pilveteenuse pakkujatega, läheneb Google asjale natuke teise nurga alt, pidades rohkem silmas pigem organisatsioonide, nagu äriettevõtted või haridusasutused, huve. Sarnase suunitlusega on tegelikult ka SkyDrive - võimalused on küll rohkem piiratud, ent mahtu pakutakse siiski viis korda enam - 25 GB.

Google Docs’i pikendus
Google näeb Drive’is põhilise väärtusena integreeritust Google Docs’iga. Sisuliselt võibki nentida, et Google Drive on Google Docs’i edasiarendatud versioon, mis annab oma failidega töötamisele mugavamad ja laiemad võimalused. Nii ongi kõik Drive’i laetud teksti-, arvutus- ja presentatsioonidokumendid avatavad ja muudetavad otse brauserist.

Selle võimaluse annab tegelikult Docs’i liides ja need failid on ka mitmele inimesele korraga muudetavad. Ehk teisisõnu on tegemist online dokumendiga, mille kallal saavad korraga töötada mitmed inimesed. Sealhulgas on igaühe tegevus dokumendis selgelt näha ja reaalajas jälgitav, ehk Docs’i süsteem on jäänud kenasti oma endisel kujul alles.

Loomulikult saab neid faile teiste inimestega ka jagada, saates jagatud faili aadressi ja ligipääsu e-mailiga. Seejuures lubab Drive lisada igale jagatud failile (pildi-, heli-, videofail, PDF jne) kommentaare ning võtta vastu teateid teiste poolt jäetud kommentaaridest.

Google Drive’iga liitumiseks tuleb aga minna aadressile http://drive.google.com ja esitada liitumispalve (pärast Google kontoga sisselogimist). Kui Google on Sinu konto ette valmistanud, saadetakse sulle sellekohane teavitus. Üldiselt õnnestub Google’l Sinu Drive konto ettevalmistamine ühe päeva jooksul.

Drive’i kasutamine
Sisuliselt näeb Google Drive’i veebilehekülg välja täpselt samasugune nagu Docs. Õigupoolest ongi tegemist endise Docs’iga, sest edaspidi suunatakse sind aadressi http:\\docs.google.com asemel http:\\drive.google.com leheküljele. Sisselogimiseks tuleb, nagu tavaliselt, kasutada oma Google konto andmeid.

Samamoodi tuleb Sul talitada iOS’i või Windows’i keskkonnas Google Drive tarkvara esimest korda käivitades. Pärast seda lisatakse sinu poolt vabalt valitud kausta Google Drive kaust. Seal on sul võimalik oma pilveteenuse faile vaadata, lisada, muuta ehk kasutada seda nagu tavalist operatsioonisüsteemi kausta. Tarkvara saad alla laadida Google Drive’i leheküljelt.

Android seadmetele saab Google Drive’i laadida läbi Play rakendustepoe, mis on kättesaadav siit. Android rakendus on lihtne kasutada, silmale ilus vaadata ja suhteliselt lakooniline. Kõik vajalik dokumentide vaatamiseks on olemas, vajadusel saab teksti- või tabeldokumente ka otse Drive’i rakenduses muuta. Selle eelduseks on siiski asjaolu, et tegemist on Google enda failiformaadiga (.gdoc).

  

Erinevatele seadmetele ja süsteemidele
Seejuures ei oma vahet, millise seadmega või operatsioonisüsteemiga sa püüad oma Google Drive’is asuvatele failidele ligi pääseda. Nimelt toetab Google Drive nii Windows’i, Mac’i kui ka Android seadmeid(nii nutitelefonid kui tahvlid). iPhone’i ja iPad’i rakendused on saabumas ning samuti lubatakse tuge Linux’ile.

Kõik seadmed, mis on ühendatud Drive’iga, sünkroniseeritakse iga faili muutuse salvestamise ajahetkel. See tähendab seda, et muutused tekstidokumendis või mõnes muus failis on mõne hetke jooksul nähtavad ka teistes seadmetes, mida sünkroonis hoitakse. Tõsi, suuremate failide liigutamisel (mitte ainult muutmisel) tuleb oodata nende laadimist.

Tugev integreeritus teiste teenustega
Ühe suure eelisena koondab Drive enda taha terve plejaadi Google teenuseid, mis teeb antud pilveteenuse väga ahvatlevaks ja mugavaks kasutada. Nimelt annab Google võimaluse Drive’ist otsida võtmesõnu kõikide oma dokumentide seast ning tulemusi erinevate filtrite abil täpsustada (failitüüp, üleslaadija jpm).

Põnevust lisab Optical Character Recognition ehk Optiline Trükimärgi Tuvastus, mille ülesanne on vajadusel skännitud või pildistatud dokumendist teksti tuvastamine. See nõuab aga head pildikvaliteeti ning eesti keele äratundmine on Google jaoks tibake keeruline. Seevastu inglisekeelseid tekste sisaldavad pildid kirjutatakse suhteliselt puhtalt.

Mõne aja pärast integreeritakse Drive ka teiste teenustega: näiteks võimalus oma pilte või videoid otse Google+ teistele jagamiseks tuua või lisada Gmail’is kirjale manus Drive’i dokumentide hulgast.

Väärib mainimist, et Google Drive’i näol on tegemist avatud platvormil põhineva projektida. See annab paljudele arendajatele võimaluse omalt poolt Google Drive’i jaoks rakendusi välja töötada. Juba praegu pakutakse mitmeid erinevaid teenuseid, mille abil Google Drive’il paiknevaid faile avada ja nende kallal tööd teha.

Olgu siinkohal mainitud AutoCAD WS modelleerimistarkvara; MindMeister, mille abil saad avada MindManageri ja Freemind faile; Balsamiq Mockups ja paljud teised. Sellisel moel saab Google Drive’ist väga võimas tööriist.

Jaga teistega

Arvo Mägi kirjutas:
26.04.2012 Ilmus viieaastase toega Ubuntu 12.04 LTS. Kasutusel on Linuxi tuum 3.2.0-23.36 (aluseks 3.2.14+täiendused 3.3-st), Unity 5.10, Firefox 11.0, Thunderbird 11.0 ja LibreOffice 3.5.2. Unity, tarkvarakeskus ja Compiz on muutunud kiiremaks. Vähendatud on voolutarvet ja parandatud mitme monitori tuge. Plaaditõmmis ubuntu-12.04-desktop-amd64.iso.

Täpsemalt loe ubuntupingviini artiklist Ubuntu 12.04 (Precise Pangolin), mille lingid annavad hea ülevaate uusimatest utiliitidest ja rakendustest ning ID-kaardi tarkvara paigaldamisest.

Vaata ka Unity 5.10 eestikeelset tutvustust, pdf 30 lk.

Zone.ee andis teada:

ooldustööde käigus teostatakse järgmised muudatused:
* Vahetatakse välja Teie domeeni pingviin.org teenindava veebi- ja MYSQL serveri riistvara.
* Uuendatakse operatsioonisüsteemi kernelit.
* PHP uueneb versioonile 5.3.10 ja MySQL versioonile 5.1.62.
* PHP SAPI režiim jääb versioonile 5.2.17.
* Serverile lisatakse PHP 5.4 tugi.

Hooldustööde orienteeruvaks algusajaks on 2. mai kell 01.00 ja hooldustööd kestavad 2-3 tundi. Sel ajal on ligipääs Teie kodulehele häiritud.

Erinevatel ajaperioodidel on valitsenud arvutitööstuses erinevad trendid. Paar-kolm aastat tagasi leidsid arvutitootjad, et tavakasutaja ei vaja superjõudsat sülearvutit ning niimoodi sündiski uus sülearvutite standard netbook. Kerge ja väike sülearvuti, mis sobis ideaalselt netis surfamiseks ning inimestega suhtlemiseks. Nüüd on käes ultrabookide ehk imeõhukeste arvutite kord särada.

Apple taas trendilooja
Vaatama pisikesele, kuni 10 tollisele, ekraanile ning veidi kokku surutud klaviatuurile oli notebooki võimalik kasutada ka loengute konspekteerimisel ja/või esitluste loomisel. Kõik senine aga muutus aastal 2011, kui Apple tuli välja oma uue ultraõhukese Macbook Airiga. Ekraan 13,3 tolli, kaalu veidi rohkem kui 1,3 kg ning mis kõige tähtsam, uuel Airil ei olnud enam paksust ollagi – hingede juurest kõigest 17 mm.

Niimoodi oligi uus standard sülearvutite jaoks sündinud, sest kõik suuremad tootjad hakkasid 2011. aasta lõpus pakkuma oma niinimetaud ultrabooke. Üks esimesi oli Asus, kes tõi välja mudeli Asus Zenbook nii 11,6 kui ka 13,3 tollise ekraaniga.

Üliõhukeste arvutite teine tulemine
Ega teisedki suuremad tootjad kauem ei oodanud - nii jõudsid müügile HP Folio ning Toshiba Portege. Kui kristalselt aus olla, siis sülearvutite tootmise ajaloos on tootjad (Dell, Toshiba) ennegi katsetanud kergekaaluliste, kuid samas võimsate sülearvutite tootmisega, aga nende hinnad olid tolle aja kohta liiga ulmelised, et need katsetused masstarbijateni oleksid jõudnud.

Inteli standard hoogustab arengut
2012. aasta alguses Las Vegases toimunud CES-messil tuli oma ultrabooki ideega välja ka suurim protsessorivalmistaja Intel. Nii lisas Intel standardile üheselt ka mõõtmed ja komponendid:
- protsessoriks ülimadala energiatarbega ( kuni 18W) Sandy Bridge protsessor
- tööaeg minimaalselt 5 tundi
- unerežiimilt ärkamise aeg alla 7 sekundi
- korpuse paksus alla 1 tolli
– 13,3“ ekraani puhul maksimaalselt 18 mm ning 14“ ja suurema ekraani korral alla 21 mm
- mälule ja liidestele piiranguid ei ole, aga vähemalt üks USB-liides peab olema 3.0

Kiire mälu, 13,3 tolline ekraan
Algselt oli plaanis ka 1000-dollarine ülemhinnapiir, kuid tootjate vastuseisu tõttu jäi see piirang kehtestamata. Kui nüüd neid ultrabooke veidi lähemalt uurida, siis valdavalt on need varustet kiire 128 GB välkmäluga, protsessoriks on Intel Core i5 2476M ning ekraani suuruseks 13,3 tolli.

Ultrabookid ilma DVD-seadme ja ID-kaardilugejata
Kuigi korpus on mõõtmetelt dieedile saadetud, on kõik igapäevaseks kasutuseks vajalikud liidesed olemas – HDMI, heliväljund, mikrofonisisend, SD-mälukaardi lugeja ja USB-liideseid vähemalt kaks. Kõll aga optiline seade enam korpusesse ei mahu, seega ei leia sellistest ultrabookidest enam ei DVD- ega ka Bluy-ray seadet.

Puudu on ka ID-kaardi lugeja, aga vähegi edumeelsem inimene on selle asemel ammu juba kasutusele võtnud Mobiil-ID teenuse, mis toimetab mugavalt ja turvaliselt sõltumata kasutaja asukohast ning arvutist.

Ultrabookid Elioni e-poes
Hetkel on meie e-poes neli tõelist ultrabooki, lisame siia juurde ka etaloniks oleva Apple Macbook Airi, et saada täielik ülevaade.

Hinnalt kõige odavam on loo kirjutamise hetkel Samsung 5-seeria arvuti, mille hinnaks on vaid 799.- Ka kallim ultrabook kannab Samsungi logo - Samsungi 9-seeria.

Esindatud on ka Asus Zenbook, mis on oma välimuselt tõeline pilgupüüdja ning ka parameetritelt tõsine äriklassi arvuti. Protsessoriks juba Inteli i7 2677M ning tööajaks lausa uskumatud seitse tundi.

HP Folio on hea hinna ja kvaliteedi suhtega, pakkudes testides reaalset pikka tööaega ning ei hirmuta ostjat ekstravagantse välimusega. Ja ka kaalult mahub täpselt Inteli poolt määratud piiridesse.

Pikema tööajaga ultrabookid tulekul
Alates maist jõuavad müügile Inteli uusima Ivy Bridge protsessoriga varustet ultrabookid, mis teoreetiliselt peaks lubama veelgi pikemat tööaega. Tootjate poolelt lubavad oma uusimaid mudeleid lisaks siin mainituile veel Acer, Dell, Lenovo ja Sony. Ja võib-olla osutub tõeks ka Inteli ennustus, et ultrabookid vallutavad 40% sülearvutite turust nagu omal ajal netbookid.

Jaga teistega

VABA LINN kutsub noori, üliõpilasi ja professionaale osalema 26.-27. aprillil töötubades ja dialoogi-aktsioonidel, et õppida tundma ja kasutama vabavaralisi tööriistu, nii infotehnoloogia vallas kui mujal, neid siduvaid mõttevoole ja neist lähtuvaid võimalusi omaalgatuslike projektide loomiseks linnaruumi vaatlemiseks ja aktiivseks arendamiseks.

Tegutsemise keskmeks on informatsiooni, nähtuste, küsimuste ja probleemide leidmine, kogumine ja töötlemine linna erinevatest kihistustest nagu kultuur, kunst, kommunikatsioon, turvalisus, säästlikkus, mobiilsus, et seejärel mõjutada nende kogumite arengusuundi kasutades vabavara, selle loomise ja kasutamise metoodikat ja sellest tulenevat üha rohkem populaarsust koguvat mõttemalli avatud juurdepääsust ja aktiivsest isetegemisest.

VABA LINN toimub Rävala 8 konverentsisaalis ja klassiruumides. Sündmuse esimene päev keskendub VABA LINN temaatika sissejuhatusele ning reaalajas toimuva vabavaralise dialoogi loomisele osalejate vahel, et avada linnaruumi kihistusi ja eksperimenteerida temaatikaga. Sündmuse teisel päeval toimuvad mitmed käed-külge töötoad, kus osalejad saavad läbiviijate kaasabil valmistada erinevaid prototüüpe, mõtteskeeme ja uusi mudeleid vabavara ja linnaruumi ühendamiseks.

http://vabalinn.kultuurikatel.org/
http://vabalinn.kultuurikatel.org/ajakava/
https://www.facebook.com/events/164251403697444/

Varsti on tehnoloogiaekspertide hinnangul käes aeg, kus tahvelarvutitesse saab üle kanda enamik paberõpikute materjale. Parimal juhul hakkab iga päev kooli kaasavõetavate õpikute hulk kahanema, sest tahvelarvutid asendavad. Aga kuidas puutub siia iTunes U? Seal on Apple poolt loodud suurel hulgal kursuseid ja õppematerjale sisaldav õppekeskkond, mis samanimelise (iTunes U) rakenduse läbi on kasutatav Apple nutiseadmetes.

iTunes U rakenduse näol on meil olemas toimiv näide sellest, kui lihtsalt ja loogiliselt saab õppematerjale esitada digitaalses formaadis kaasaegsetes nutiseadmetes.

Tänased võimalused Eestis
Vaatame põgusalt üle, mis meil tänasel päeval olemas on. Meil on riik, mis tänu väikestele mõõtmetele suurepäraselt internetiseeritud. Vahet pole, kas tegemist on kaabelühenduse, kiire mobiilse andmeside või mõne muu internetilahendusega.

Viimase pooleteise aastaga on jõudsalt kasvanud nutitelefoni ja tahvelarvuti kasutajate arv. See näitab seda, et oleme uuendustele avatud. Üks osa inimloomusest ongi uudishimu ja soov teada uusi asju. Apple teab seda ning iTunes U rakendus muudab uute teadmiste omandamise väga mugavaks.

iTunes’i U trump on süsteemsus
Enne iTunes U rakendust ei ole olnud häid e-õppe lahendusi nutiseadmetele. On küll e-raamatud ja veebipõhised kursused kuid puudus läbimõeldud ja mugav viis kogu selle teabe omavahel seotult esitamiseks. Just sellepärast on iTunes U rakendus teinud väga suure hüppe edasi. Rakendus annab kõigile iPhone ja iPadi kasutajatele võimaluse omandada suurel hulgal uusi teadmisi mobiilses nutiseadmes just sobival ajal, sobivas kohas.

Praegu on iTunes U’s üle  500 000 tasuta õppematerjali, mis lisatud sinna erinevate kõrgkoolide poolt. Paljudel kursustel on olemas hea kvaliteediga videoloengud. Peale videoloengu vaatamist on detailsematel kursustel olemas isegi ärakiri loengu tekstist ja võimalus tutvuda selle loengu lisamaterjalidega (tekstid ja videod ja veebiviited).

Lisaks saad teha ise märkmeid, mis talletatakse loengumaterjali juurde. Peale videoloengu vaatamist või mõne lisamaterjali lugemist saad märkida „linnukesega“ antud materjali läbi töötatuks. Nii on hiljem hea järge pidada ja ei pea aega kulutama materjalide topelt läbi vaatamise peale.

Allalaadimine on lihtne
Kursuste seadmesse saamine on sama lihtne kui iTunes keskkonnast rakenduste allalaadimine. Kasutusloogika on iTunes U rakendusel ja iTunes keskkonnal sarnane.

Enne allalaadimist saab tutvuda lühikese kirjeldusega sisu kohta. Selleks, et kursusel osaleda, valid kursuse välja ja kui see on tasuta, siis klikid „free“ nupul ning siis „subscribe“ nupul. Peale seda ilmub kursus sinu iTunes U rakenduse kataloogi (raamaturiiulile), kust selle edaspidi üles leiad. Mitut eri seadet kasutades hoiab iTunes U rakendus dokumendid, märkmed ja järjehoidjad sünkroonis.
Milline on kursuste kvaliteet?
Olen allalaadinud kursuseid, mis väga detailsed ja mahukad, samas on mõni huvipakkuv kursus osutunud natuke pettumuseks just vähese sisu tõttu. Ehk siinkohal tulebki lihtsalt endale aru anda, mis eesmärgiga kursuse tegija selle üles laadinud on. Yale’i, Harvardi, Stanfordi ning teiste lugupeetud kõrgkoolide õppematerjalid on olnud kvaliteedihindega viis pluss.

Samas on näha, et mõni vähetuntud kool on tahtnud oma nime „kaardile“ saada ja teinud lihtsalt minikursuse, millest õppida nagu midagi ei olegi või on vähe. Üheks põhjuseks, miks enamik tasuta kursuseid on hea või väga hea kvaliteediga võib olla see, et kvaliteetne kursus annab võimaluse jätta kursuse tegijast professionaalse mulje. Positiivselt mõjub see nii ülikoolile tervikuna kui ka kursuse kokku pannud õppejõule.

Kursused hästi sünkroniseeritavad eri seadmetes
Kasutamise eelduseks on inglise keele oskus, sest tarkvara ja kursused on inglise keeles. iTunes U rakendust saad kasutada iOS operatsioonisüsteemiga Apple nutiseadmetes. iPhone telefoniga saad rakendust kasutada, kuid suurema ekraaniga iPad on tekstide lugemiseks ja videote vaatamiseks mugavam.

Läbi rakenduse avaneb sulle iTunes U sisu kasutajaliideses, mis on hea disainiga ning mugavalt käsitletav. Lisaks saad kursused võtta endaga kaasa igale poole, kuhu lähed. Olgu selleks siis bussid, rongid, igavad koosolekud või kevadiselt tuuline kivine mererand. Rakendus hoiab sinu kursuste edenemise + dokumendid, märkmed ja järjehoidjad eri seadmete vahel sünkroonis.

Uusi kursuseid saad lisada liikvel olles, kasutades mobiilset andmesidet või WiFi võrku. Suurte kursuste lisamine on kaval teha arvutiga iTunes’i tarkvara kaudu, sest üldjuhul on mobiilse andmeside pakettides kiire andmemaht igakuiselt loetud.

Milles peitub „konks“, sest tasuta lõunaid ju tavaliselt ei pakuta?
Paljud kursused on osalemiseks täiesti tasuta ja need, mis on tasulised, on vastavalt märgistatud. Minule oli suureks üllatuseks, et iTunes U keskkonnas pakutavale infole pääseb ligi iga iTunes kasutaja, kel on olemas Apple konto. Ei pea ostma MacBooki ega muid Apple seadmeid. Piisab MS Windows-iga arvutist ja iTunes tarkvarast (leitav http://www.apple.com/itunes/ ).

“Konks” on siis järgnev: iTunes U kursuste kasutamise kogemus arvuti ja iTunes tarkvaraga on märksa ebamugavam ja visuaalselt vähemnauditav kogemus kui mobiilsete seadmetega. Läbi iTunes U rakenduse on kasutamine visuaalselt ilusam, loogilisem ja tekib ilus terviklik kasutajakogemus. „Wow“-efekti saab kätte minu hinnangul just U rakenduse kasutamisel.

iTunes U rakendus on üheks oluliseks lisaväärtuseks Apple seadmete kasutajatele. Kellel seade on juba olemas, siis kindlasti soovitan rakendust proovida.

Artiklis kasutatud piltide autoriõigus kuulub www.apple.com.

Jaga teistega

YouTube on maailma suurim videokeskkond, mis ilmselt ei tohiks küll enam kellelegi üllatusena tulla ja millest kõik on vähemasti kuulnud. Antud keskkonda saab iga registreerunud kasutaja ka oma videoid lisada. Kuidas seda täpsemalt teha ja millised on võimalused, sellest täna ülevaate annamegi.

YouTube’i kujunemislugu
YouTube’i asutasid 2005 aasta alguses kolm meest: Steve Chen, Chad Hurley ja Jawed Karim, kes olid varasemalt ka PayPal’i palgal. Videojagamiskeskkonna idee sündis pärast Chen’i juures peetud õhtusööki, milles Karim ei saanud osaleda. Ometi sooviti lihtsat ja kiiret võimalust jagada Karimi’ile antud õhtusöögil üles võetud videoid.

Nagu selgus, ei sobinud sellel hetkel taoliseks video jagamiseks korralikult ükski leht. Juba õige pea, 14. veebruaril 2005, avati YouTube.com internetiaadress, esimene video keskkonda laeti 23. aprillil. Selle pealkirjaks on “Me At The Zoo”, kus on näha Karim’it San Diego loomaaias. See video on endiselt olemas:

2005 aasta mais avati beetakeskkond esimestele proovijatele uurimiseks-avastamiseks ning 6 kuud hiljem, novembris, kuulutati YouTube ametlikult kõigile kasutajatele avatuks. Kõigest aasta hiljem, pärast peadpööritavat populaarsuse tõusu, kergendas Google oma kukrut 1,65 miljardi dollari võrra ning omandas YouTube’i.

Tänaseks päevaks esitab YouTube rohkem kui 4 miljardit videoklippi päevas ning omab mitmeid lepinguid erinevate suurte stuudiote, telekanalite ja veebikeskkondadega (MGM, CBS, Fox, Hulu, kui nimetada mõnda).

YouTube’i kasutajaks
Veel enne, kui Sul tekib võimalus oma video lisamiseks ja teistele jagamiseks, tuleb ennast registreerida. Õnnelikud on need, kellel juhtumisi juba on olemas näiteks GMail’i või Google konto. Sellisel juhul on sul võimalik samade kasutaja-andmetega ka YouTube’i sisse logida ning eraldi registreerimist vaja ei ole.

Kord juba kasutaja olles, pääseb üleslaadimise lehele kõige lihtsamini kohe otsingukasti järel üleslaadimise lingile vajutades. Sulle kuvatakse väga lihtne lehekülg suure üleslaadimise nupuga, millele vajutades saad failid oma arvutist valida (ka mitu tükki korraga).

Video(te) laadimise ajal on sul võimalik lisada pealkiri, kirjeldus, sobivad sildid ja kategooria, millesse video YouTube’is paigutatakse. Üleslaadimise ajal võib YouTube ära tunda mitmeid videohäireid, pakkudes sulle lahenduseks näiteks stabiliseerimist. Kuid see ei pruugi sugugi loodetud tulemust tuua, seega tuleb lihtsalt katsetada.

 

 

Videotöötlus
Antud lehekülje on YouTube päris hoolega ära peitnud: videotöötluse link ilmub nähtavale videohalduris:

 

 

YouTube’i videotöötlusvõimalused on suhteliselt tagasihoidlikud, ent samal ajal saab põhitöötluse siiski kenasti ära teha. Üldiselt käib asi klassikalise joone järgi: ülemine parem nurk kuvab videopildi, vasakul pool tuuakse ära erinevad tööriistad ja videod ning alumine riba on jäetud tööalaks, kus tehakse vajalik videotöötlus.

Alustades vasakust nurgast, leiad sealt mitmeid erinevaid kategooriaid. Esialgu kuvatakse seal sinu üleslaetud videoid, klikkides aga CC nuppu, näed ka teiste inimeste videoid, mida nad on lubanud muutmiseks jagada (sama litsentsi võid ka ise oma videole valida, üleslaadimise lehel). Valikus on veel ka muusikarajad, üleminekud videoklippidele ning viimasena ka teksti lisamise võimalused.

Oma klipid või muu materjali saad hiirega alumisele videorajale lohistada. Seal on sul võimalik oma video pikkust kärpida, klikkides klipile, mille ümber tekivad valged ääred. Kärpimiseks tuleb neid sobivasse asendisse sikutada. Lihtsalt hiirega üle klipi liikudes antakse sulle võimalus ka klipi täpsemaks töötlemiseks ja efektide lisamiseks, sisaldades ereduse ja kontrastsuse muutmist, mustvalge filtri lisamist, stabiliseerimist, teksti lisamist ja videopildi pööramist. Samal ajal on võimalik võrrelda efektideta ja efektidega videopilti.

Pärast sobiva töötluse lõpetamist tuleb klikkida nupul “Avalda”. Sõltuvalt video pikkusest ja suurusest kulub natuke aega, kuni YouTube klippi töötleb ja selle siis avaldab.

Video suurus, pikkus, maht
Tavaliselt lubatakse kasutajatel üles laadida kuni 15 minutilisi videoklippe. Kui sa pole aga YouTube’i reeglite vastu eksinud ning oled hoolikas kasutaja, võidakse sulle pakkuda võimalust see limiit täielikult eemaldada. Selleks tuleb üleslaadimise lehel leida üles link “Suurendage oma limiiti“. Antud leheküljel asutakse sinu kontot kinnitama ning selleks kasutatakse sõnumi saatmist sinu mobiiltelefoni. Lisanud oma numbri, saadetakse sinna Google kinnituskood, mis tuleb YouTube’i sisestada.

Üldiselt on kõigil kasutajatel võimalik üles laadida kuni 2GB suuruseid faile, kui aga kasutada kõige värskemat brauseriversiooni (YouTube’ile meeldib enim Chrome), on limiit kuni 20GB. Sealhulgas toetatakse suhteliselt erinevaid enamlevinud formaate: .avi; .mkv; .mov; .mp4; .flv; .ogg; .ogv. See nimekiri annab tunnistust sellest, et YouTube suudab vastu võtta pea igas formaadis videot, olgu see üles võetud kaameraga, telefoniga või fotoaparaadiga. Probleemiks ei ole ka täiskvaliteediga FullHD (1080p) video lisamine.

YouTube’i videotöötlus ei oma küll kõige suuremaid võimalusi, kuid sellegipoolest on baasvõimalused igati pädevalt esindatud. Positiivne on seegi, et videotöötlus viiakse läbi YouTube’i enda poolt ja seega pääsed sina oma arvuti tõsisest koormamisest. Ning mis kõige meeldivam, see kõik jõuab sinuni täiesti tasuta ning puhtas eesti keeles :)

Jaga teistega

Arvo Mägi kirjutas:

Ilmus viieaastase toega Ubuntu 12.04 teine beetaversioon. Kasutusel on Linuxi tuum 3.2.0-20.33 (aluseks 3.2.12+täiendused 3.3-st) , Unity 5.8, Firefox 11.0, Thunderbird 11.0 ja LibreOffice 3.5.1. Unity, tarkvarakeskus ja Compiz on muutunud kiiremaks. Vähendatud on voolutarvet ja parandatud mitme monitori tuge. Eesti tõlked jätavad soovida (välksõrmiste spikker, LibreOffice abiinfo, Käivitaja ikoonide quicklist'id).

Ubuntu 12.04 varamutes on nüüd ID-kaardi pakid - qesteidutil, qdigidoc ja browser-plugin-esteid. Katsetage.

Täpsemalt loe ubuntupingviini artiklist Ubuntu 12.04 (Precise Pangolin), mida täiendatakse pidevalt, vastavalt arendustöö käigule. Lingid annavad hea ülevaate viimastest arengutest.

Vaata ka Unity 5.8 eestikeelset tutvustust, pdf 30 lk.

Kui seni oli ACTA-teema päevakorrast poolteiseks aastaks maas, kuni Euroopa Kohus selle kohta midagi otsustab, siis nüüd on selge, et Euroopa Parlament teeb otsuse juunis Euroopa Kohut ära ootamata.

http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/eestiuudised/voitlus-acta-parast-algab-uuesti-nuud.d?id=64145383

Just saabus teade, et ametlikult on välja lastud uus Gnome 3.4. Ühtlasi tähistatakse antud väljalaskega ka Gnome 3 seeria esimest sünnipäeva.
Gnome 3.4 puhul on tegu teise (Gnome puhul tähistavad paaritud numbrid arendusversioone ja paaris numbrid stabiilseid versioone) suurema uuendusega Gnome 3-le. Mõned olulisemad uuendused:
* Uus virtuaal masina ja kaughalduse tööriist
* Uuendatud brauser
* Palju on täiustatud otsingusüsteemi
Ja palju teisi uuendusi.

Allikas FreeSoftNews

Lähemat infot saate veel ka Gnome.org lehelt.

Loodetavasti ei leidu inimest, kellele vähemalgi määral ei meeldiks muusika. Õige pala õigel hetkel on see, mis paneb täiskasvanud mehed nutma ja naised naeratama. Samas ei ole tee helilise naudinguni sugugi nii lihtne kui arvata võiks ja valik helitehnika maastikul on kahtlemata silmipimestav. Järgnevas lühitutvustuses kompana üht väikest nurka sellest ja kirjeldan kõrvaklappe kui üht kõige personaalsemat viisi muusika nautimiseks.

Alustame lühiülevaatega järgmistest kõrvaklappide liikidest.

Täissuuruses klapid

Kõige klassikalisem klapitüüp, mis asetub peas otse su kõrvadele. Jaguneb omakorda avatud ja suletud tüüpi klappideks. Esimesed on efektiivsed välise müra blokeerimisel, miinuseks omakorda veidi moonutatud helipilt ja n-ö “purgist tulev heli”. Teised on avatud tüüpi klapid, mis pakuvad küll loomulikumat heli, kui on altimad välismürale.

Eristada saab ka suurema kambriga ülekõrva klappe (circum-aural) ja kõrva peal asetsevaid klappe (supra aural). Vastavalt tarbija vajadustele ja nõuetele kuuluvad siia nii Hi-fi “kuulamisklapid”, mis tagavad hea muusikanaudingu aga mitte nii täpse heliedastuse.

Stuudio/monitorklapid abistavad just viimase tegevuse juures kus analüütiline kuulamine on oluline. DJ klappide eesmärk on aga isoleerida võimalikult palju välist müra ja tagada kuulajale võimalikult puhas heliedastus.

Näidetena võib siinkohal tuua klassikalise audiofiilide lemmiklapse Grado SR60, ülipopulaarse Sennheiser HD595 ning Denon D1001, monitoorimiseks sobiva tasakaalustatud helipildiga Audio Technica M50‘ne ja Beyerdynamic DT880.

Dj’de hulgas on populaarsed nt Sony MDR-V700, Sennheiser HD 25 SPII ja Technics RP-DH1200. Tõelisteks tippmudeliteks aga nt Denon AH D7000, Ultrasone Edition 8 ja Grado GS1000. Viimaste hinnad jäävad ka kopsaka 1000 dollari kanti.

Kaasaskantavad keskmise suurusega klapid

Antud segmenti kuuluvad mõõduka suurusega enamasti kokkumurtavad klapid, mis on märgatavalt väiksemad kui peamiselt kodukasutuseks mõeldud suured variandid. Erinevad mudelid võivad kinnituda kas vastava tugikaarega kõrva külge või tavapäraselt üle pea.

Antud grupi soosikud on Koss’i Porta Pro ja Sennheiseri PX100 ja 200. Uurida tasub kindlasti ka Rootsi firma Jays mudelit C-Jays.

Väiksed kõrvasisesed klapid (nn in-ear’id)

Tillukese kapsliga kuularid, mis istuvad kõrva sees kuulmekanalis ja isoleerivad membraani abil välismüra. Antud liigi vaieldamatuks eeliseks on väiksus, hea kaasaskantavus ja elemendi asukoha tõttu kuulmekanali suhtes väga personaalne madalsageduseristus.

Populaarsed mudelid on kindlasti Sennheiseri CX300 ja veidi kallim Klipsch S4. Kuna antud kategoorias on konkurents ja mudelivalik tohutu, siis tasuks kindlasti ka tutvuda lähemalt väikeste tugevate ja vähemtuntud tootjatega, kelle tootevalik pakub kindlasti suuremat väärtust igaühe raskelt teenitud raha eest.

Näidetena venelaste Fischer Audio mudel Eterna ja Silver Bullet, Hippo VB Koerast ja hiinlaste Head Direct RE0.

Klapivõimendid loovad tasakaalustatud heli

Nii nagu kõlarid vajavad ka suure takistusega kõrvaklapid võimendamist, et tagada tasakaalustatum helipilt ja parem bassiedastus. Kuna siinkohal lähevad jututeemad juba keeruliseks ja seadmete hinnad väga kõrgeks, siis piirduks paari konkreetse soovitusega odavama otsa võimenditest.

Suunan pilgu Fiio mudelite E6, E10 ja E14 poole. Antud mudelit pakuvad ilmselt parimat hinna-kvaliteeid suhet üldse ja on seetõttu väga hinnatud.

Kõrvaklappide eelistused on väga personaalsed
Kindlasti annaks veel rääkida juhtmevabadest-, mänguri- ja helisummutustehnoloogiaga kõrvaklappidest eraldi ning võtta kõik kirjutatud kategooriad detailsemalt osadeks. Loodetavasti said peamised punktid kirja pandud ja lugejale esimene tutvustus ja isutekitamine tehtud.

Tasub mainida, et teema on tegelikult sügavalt personaalne ja korralik helientusiast valib klapipaari kindlasti hoolikamalt kui elukaaslast. Mis meeldib ühele, ei pruugi sobida teisele ning üks paar 300-euroseid klappe ei ole tingimata parem kui kolm paari sajaseid.

Igaüks peab oma eeltöö ja valiku tegema ise ja lihtne see kindlasti ei ole. Loodan vaid, et ka meie elektroonikapoed esineksid suurema valiku ja ülioluliste testmudelite presenteerimisega.

Väga kasulik lugemine ja tohutu ressursiallikas: http://www.head-fi.org/

PS. Kas viskasid artikli peale oma muusikapleieriga kaasa tulnud klapid minema ja asusid veebipoode ja helifoorumeid kammima? Tubli.

Märt Lillesiim
Märt tegutseb igapäevaselt kujundus- ja küljendusvaldkonnas. Armastab huvitavaid tehnikavidinaid, head disaini ja õunalogoga asju. Vabal ajal kuulab palju muusikat ning vaatab filme.

Jaga teistega

USB ja HDMI kaablid on saanud meie igapäevasteks kaaslasteks. Pea kõik kodused väikevahendid – digifotokad, videokaamerad, nutitelefonid, pleierid – on varustatud vähemalt ühega eelpool nimetatutest ning samad liidesed leiame nii teleritel kui ka arvutitel. Kaabel on kindel ning ühenduskiirus piisav.

Muutusteks ei näi olevat põhjust, aga ometi arendavad mitmed tootjate rühmad uusi juhtmevabasid tehnoloogiad. Miks nad olemasolevate standardliidestega siis rahul ei ole?

Vastus on iseenesest lihtne. Hüppeliselt on kasvanud kodused internetiühenduste kiirused ning veelgi kiirem areng on toimunud mobiilse andmeside vallas. Täna on peaaegu kõikjal kättesaadav 3,5G ühendus ning tehakse ettevalmistusi 4G võrkude ehituseks ning korrusmajades on normiks 100 Mb/s ühendus.

Miks kaablid kasutusest kaovad?
Kordades on kasvanud ja kasvab hüppeliselt ka edasi internetist allalaaditava multimeedia maht, mis omakorda nõuab kiiremat andmevahetust väike- ning suurseadmete vahel. Kvaliteetse 3D HD-filmi saab küll internetist mobiili laadida, aga sinna salvestatud filmi vaatamiseks suurel ekraanil tuleb ühendada kaablid või kasutada WiFi ühendust.

Kaabel on ebamugav, lisaks on üha raskem leida mobiili trükiplaadil kohta USB- või HDMI-liidesele, aga olemasolevate raadiovõrkude võimalused on vähese andmeedastuskiirusega ning pole otseselt mõeldud edastama kõrgteravat videopilti. Seega on arenguks kaks põhjust - ühelt poolt vajavad suuremaid kiirusi seadmete omavahelised ühendused ning teiselt poolt kasutajate mugavus.

Heidame pilgu uuematele tehnoloogiatele, mis võimaldavad HD-videosignaali edastamist ühest seadmest teise, näiteks arvutist telerisse või projektorisse, ja seda kõike juhtmevabalt.

WirelessHD - juhtmevabadus suurtootjate koostöös
WirelessHD konsortsium loodi 2007. aastal ning asutajateks olid Intel, LG, Panasonic, Philips, Samsung, Silicon Image, Sony ja Toshiba. Nüüdseks on nendega liitunud mitukümmend tehnoloogia ning koduelektroonika tootmisega tegelevat firmat, et koos arendada järgmise põlvkonna juhtmevaba kodust standardit.

Esimene spetsifikatsioon sai valmis 2008. aasta jaanuaris, lubades maksimaalseks edastuskiiruseks koduses võrgus 4 Gb/s, nüüdseks on lubatud kiirus tõusnud juba 28 Gb/s. Seda on üle kahekümne korra rohkem kui võimaldab WiFi kiireim 802.11n standard.

Eesmärgiks kvaliteetse videopildi edastamine
WirelessHD spetsifikatsioon oli maailmas üks esimesi, milles seati eesmärgiks juhtmeta koduse videovõrgu loomine, kus oleks tagatud ka pakkimata FullHD video edastamine ühest seadmest teise.

Sellisesse võrku kuuluvad kahte klassi jagunevad seadmed – koordinaatorid ja jaamad. Koordinaatoriks on teler või projektor ning jaamadeks kõik muud kodused seadmed, mis on suutelised salvestama või taasesitama videot ja audiot (digiboksid, konsoolid, pleierid, ressiiverid, digikaamerad, videokaamerad, pihu- ja sülearvutid jm). Nii võrku ühendamine kui ka juhtimine toimub vastava koordinaatori – teleri või projektori puldiga.

Levi esialgu samas ruumis
Kasutusel on 60GHz sagedusala, mis tagab signaali kvaliteetse levi umbes 10 meetri kaugusele. Samas, selline kaugus ning ülikõrge sagedusala ei võimalda videovoogu ühest toast teise praegu veel saata. Standard suudab arvestada ka kaasaskantavate seadmete video voogesituse voolutarbega, mistõttu selliste seadmete ühenduskiirus piirdub esialgu 1 Gbit/s-ga. Veidi väiksem kiirus tagab akul töötava seadme pikema tööaja.

Loomulikult on praeguseks esmane spetsifikatsioon uuenenud, sest lisandunud on nii 3D filmide, kuni 13.1 kanaliga heli ning ka 4K resolutsiooni tugi.

Kuidas meedia taasesitamine õiguslikust aspektist lahendatud on?
Ja ei saa ükski standard läbi digitaalse õiguskaitseta, kasutusel on nii HDCP (High-bandwidth Digital Content Protection) kui ka DTCP (Digital Transmission Content Protection) õiguskaitse. Kui kasutajal on olemas õigused filmi või muusika taasesitamiseks ühes seadmes, siis on need õigused ka teise seadme jaoks ja teist korda maksma ei pea.

Üks esimesi WirelessHD toega toodetest oli Dell Alienware M17x.

WHDI - pakitud või pakkimata videomaterjal?
2006. aastal esitas Israeli firma Amimoni viitsepresident Naom Geri küsimuse juhtmevaba HDTV edastuse kohta: kuidas on õigem sellist kvaliteetset materjali edastada – kas pakitult või pakkimata? Tegelikult on see vähemalt 2000-eurone küsimus, kuna samas hinnaklassis on suure ekraaniga kvaliteettelerid.

Kasutades video edastamisel WiFi- või UWB-tehnoloogiat, pakitakse signaali saatvast seadmest väljuv video kokku ning kallihinnaline teler peab reaalse värvigamma ja pilditeravuse taasesitamise kõrval tegelema ka kokkupakitud video lahtipakkimisega. Teiseks probleemiks suuremahulise striimi edastamisel WiFi-võrgus on latentsusest tulenev viivitus, mis võib häirivalt segada suurel ekraanil mängimist või filmi vaatamist.

Vastust sellele küsimusele pakub Amimoni poolt 2007. aastal kokku kutsutud WHDI (Wireless High-Defination Interface) grupp, kuhu algatajatena kuuluvad veel Hitachi, LG, Motorola, Samsung, Sharp ja Sony.

Suurem levikaugus
Erinevalt konkurendist – WirelessHD –, võeti edastussignaali aluseks 5 GHz vabalevi sagedusala ning levikauguseks on lubatud 30 meetrit. Selline kaugus võimaldab saata signaali teise tuppa ja/või teisele korrusele, olles oluliselt mõistlikum lahendus kui paarikümne meetri pikkune HDMI-kaabel. Videostriimi edastamise kiirus sõltub video resolutsioonist.

Tavapärane 720p HD video edastatakse kiirusega 1,5 Gb/s, kasutades 20 MHz kanalit , aga 1080p FullHD edastamine toimub juba 3 Gb/s kiirusega 40 MHz kanalites, mõlemal juhul on kasutusel ka MIMO ehk mitmekanali tehnoloogia.

Uuem WHDI 2.0 spetsifikatsioon peaks valmis saama veel selle aasta jooksul.
Seadmest on esialgu olemas mõned WHDI-pulgad ning tuntud videokaartide valmistaja Galaxytech videokaart lauaarvutile.

 

Need kuldsed otsikud videokaardil on tegelikult antenniliidesed, sest suuremahulise info edastamiseks ei piisa enam ühest antennist!

Wireless Display - Inteli juhtmevaba lahendus videkaardi ja WiFI abil
Intel, maailma suurim protsessorite ja videokaartide valmistaja, on liikunud oma rada ning jõudnud samuti järeldusele, et arvuti ning teleri ühendamiseks pole kaablit vaja. Tulemuseks on geniaalne, kuid samas lihtne lahendus – WiDi.

Intel on ühendanud kaks arvutiosa tegema ühist tööd – edastama FullHD videot ning heli arvutist teleri juures olevasse vastuvõtjasse. Ning loomulikult on nendeks Intel HD Graphics videokaart ja Intel Centrino Wireless WiFi moodul.

 Kui esimese põlvkonna Intel Core tootepere suutis edastada vaid 720p resolutsiooniga videot, siis teise põlvkonnaga lisandus 1080p võimalus koos 5.1 heliga. 3D huvilised peavad veidi pettuma, WiDi saab pildi edastamisega küll hakkama, aga Tootsi moodi – ainult poole resolutsiooniga.

Turule jõuavad Inteli lahendusega telerid ja sülearvutid
Kuigi teoreetiliselt oli võimalik WiDi tehnoloogiat kasutada vähemalt arvutite poolt juba eelmisel aastal, siis selle tehnoloogiaga telerid sellistelt tootjatelt nagu Belkin, D-Link ja Netgear saabusid Euroopas müügile alles sel aastal.

Intel lubab järgmiseks aastaks varustada WiDi tehnoloogiaga juba ka Atom-protsessoril põhinevad netbookid. Nüüd on pall visatud telerite ja projektorite toojate poolele, sest arvutid ei vaja enam mingit liidest juurde, aga teler küll.

LG lisab WiDi oma teleritesse
See tootja, kes võtab kasutusele WiDi tehnoloogia ja paneb vastuvõtja juba seadmesse sisse, ei pea vähemalt arvutist saabuva multimeedia pärast muretsema. Samuti saab „juhtmeta ekraani“ kasutada edukalt konverentsiruumides, sest ka seal jääb ära igavene juhtmetega mängimine.

Selle aasta alguses andis LG teada, et WiDi adapter leiab koha nende selle aasta Cinema Desing telerite mudelites.

Selline must karbike ühildub teleriga HDMI-kaabli abil, aga AV-signaali saab otse arvutist üle õhu.

DLNA endiselt eesrinnas, näen potentsiaali WiDi-s
Kokkuvõtvalt saan nentida, et kõige kaugemale on arenenud DLNA-standard, mis sai hoogsa tõusu osaliseks alles teleritele võrguliidese lisamisega. On palju erinevaid tootjaid nii võrguseadmete, võrguketaste, mobiilide kui ka telerite ning arvutite alal.

Teisele auväärsele kohale julgen praegu küll panna Inteli oma WiDI tehnoloogiaga, sest üks pool – arvutid – on juba valmis omalt poolt videot, muusikat, pilte ning ka esitlusi juhtmevabalt edastama. Nüüd jääb loota teleri- ja esitlusvahendite tootjate peale, et ka need lisaks WiDi vastuvõtjad oma seadmetesse.

Kui lähtuda puhtalt tehnoloogiast, siis kolmanda koha vääriliseks saab WHDI suurema leviulatuse ning multiruumi võimaluste eest ja neljandaks jääb seekord WirelessHD. Aga ennustamine on üks tänamatu töö ja vaid aeg ning kasutajate massid on need, mis näitavad, kelle tehnoloogia on parim.

Jaga teistega

The Linux From Scratch (LFS) projekt avaldas versiooni 7.1.
See on 345-lk. PDF dokument - juhend, kuidas ise Linuxit koostada.
Uues versioonis on mõistagi uued komponendid:
- 3.2.6 Linux kernel
- 4.6.2 GNU Compiler Collection (GCC)
- parandused boot-skriptidele
- uuendused 20-le pakile.

Rohkem saab lugeda LFS veebilehelt http://www.linuxfromscratch.org/news.html

Estobuntu pika toeajaga versiooni võimalikult hea KÕU seadmete toe tagamiseks paluks KÕU seadmete omanikel endast märku anda, midagi rasket teha ei tule, palume teil lihtsalt testimises osaleda

Palun andke endast märku siia teemasse kommenteerides.

Teisipäeval õhtul kell 19 toimub Tartus TÜ matemaatika-informaatika teaduskonna majas Liivi 2-317 ja Tallinnas Eesti Infotehnoloogia Kolledžis Raja 4C ruumis 227 Vaba Tarkvara Klubi.


Loomulikult üritame sind aidata murega, et ei saa mõnd programmi või midagi muud korralikult tööle — tule aga julgelt kohale!