Pingviin.org

Ilmus viieaastase toega Ubuntu 12.04 teine alfaversioon. Kasutusel on Linuxi tuum 3.2.2, Unity 5.0, Firefox 10.0, Thunderbird 10.0 ja LibreOffice 3.5. Kasutajaliidest on täiendatud, kuid mitmed uuendused, sh HUD, ootavad veel järge PPA varamus.
Täpsemalt loe ubuntupingviini artiklist Ubuntu 12.04 (Precise Pangolin), mida täiendatakse pidevalt vastavalt arendustöö käigule. Lingid annavad hea ülevaate viimastest arengutest.

Arvo Mägi

Tänu Esteid projektile ja konkreetsemalt Martin-Éric Racine'ile on ID-kaardi tarkvara jõudnud Ubuntu ametlikesse varamutesse (ja on teel Debiani), mis tähendab, et lisareposid pole enam ID-kaardi kasutamiseks vaja seadistada ja eestikeelses süsteemis peaks ID-kaart vaikimisi tööle hakkama. Probleeme siiski on, varasemast teada olevad opensc/openssl ja udev/ccid vead on jätkuvalt alles, kuid nendest saab vajadusel mööda.

Ka oleks oluline valgustada riigiametnikke kasutajate vajaduste osas (rääkige sellest oma asjaga tegelevatele tuttavatele või tutvustage oma vajadusi help@ria.ee aadressil jne). Pole kindel, kas nad on ikka suutnud nüüdseks asjast õigesti aru saada, tsitaat RISO vikist:

Tsitaat: Probleemiks on Linuxite tugi, kus meie tarkvara on ajaliselt maas Linuxite reliisidest. Näiteks Ubuntu puhul oleme oma toega ühe põlvkonna võrra maas. Ettepanekuks on toetada üksnes Ubuntu distributsiooni kui enimlevinut ja ülejäänute Linuxite jaoks valmistada lähtekoodi pakid koos kompileerimisjuhendiga. '); //-->
Asi pole mitte ainult selles, et nad on Ubuntust ühe väljalaske võrra maas, vaid nad ka

1) ei tee koostööd Debiani/Ubuntu kogukonnaga ja Esteid projektiga, mistõttu pole nende paketid Ubuntu varamutest kasutajatele loogilisel viisil saadaval,
2) nad ei järgi Ubuntu/Debiani kogukonna vaba tarkvara arenduse reegleid/häid praktikaid, mistõttu keeravad oma pakendustega segi kooskõla Ubuntu ametlike repode pakettidega ja teevad oma ID-tarkvara pakettide kasutamise tülikaks,
3) nad ei paista saavat aru, et lisaks Ubuntu viimase väljalaske toetamisele on vaja toetada ka (või isegi pigem) pikaajalise toega väljalaset.

Estobuntu rindelt niipalju, et on valminud esimene proovitõmmis LXDE töölauaga, st kergekaaluline Estobuntu vanadele arvutitele. Kui keegi võtab LXDE-ga süsteemi seadistamise ja peamiste tõlgete ülevaatamise enda kanda, siis võib Ubuntu 12.04 põhjal ilmuda ka esimene LXDE-ga Estobuntu. Vastav sedel Estobuntu veahalduses on http://estobuntu.itcollege.ee/trac/estobuntu/ticket/104 ja juhised kaastööks on http://estobuntu.org/aita-kaasa. Tuletame meelde, et 10.04 LTS põhjal ilmus esimene Ubuntu standardtöölauaga Estobuntu (toona siis GNOME, nüüd Unity), äkki on aeg lisada veel üks töölaud. Ka GNOME'i seadistamisel oleks vaja abi ja KDE töölaua seadistamisega tegeleja on hetkel täiesti puudu.

Kuna aprillis tuleb välja Ubuntu on pikaajalise toega elik n-ö ärikasutaja versioon, siis võiks selliste versioonide eelistajad (koolid, ettevõtted jne) ka iseäranis panustada järgmise Ubuntu ja Estobuntu valmistamisse. Kuigi suuremaks tegutsemiseks läheb alles märtsis, siiski tasub end juba varem valmis panna ja tegevusi plaanda. Ubuntu esimene beetaversioon ilmub juba 1. märtsil ja siis on 1,5 kuud aega tegeleda tõlgetega. Ubuntu töögraafik on https://wiki.ubuntu.com/PrecisePangolin/ReleaseSchedule.

Ubuntust paratamatult sisse jäävate vigade parandamine ja kohalike seadistuste tuunimine Estobuntus algab Ubuntu 12.04 väljalaskmisega. Selleks ajaks võiks välja mõelda ja läbi rääkida, mis kohandusi peaks järgmine Estobuntu sisaldama, et see võiks maksimaalselt hästi tavakasutaja ja kogukonna huve teenida. Muuseas, igasugu suuremate ideedega koos tuleks pakkuda ka abikäsi vms ressurssi, mis neid ideid ellu viima hakkab.

Firefox:
* allalaadimine (kõik keeled)
* väljalasketeave
* täielik loetelu muutustest uues versioonis
* avalda arvamust
* kasutajatugi
* teata veast
* võimalused
* lisad

Thunderbird:
* allalaadimine (kõik keeled)
* väljalasketeave
* avalda arvamust
* teata vigadest
* võimalused
* lisad
* abiinfo


Veel lugemist:
http://www.mozilla.org/security/known-vulnerabilities/

Debiani arendajad on välja lasknud neljanda hooldusversiooni Debian 6.0 koodnimega "squeeze" versioonile. Antud uuendus lisab peamiselt erinevaid turvauuendusi Debianiga kaasas olevatele pakettidele.
Arendajad rõhutavad, et Debian 6.0 eelmise versiooni plaate pole tarvis ära visata, vaid peale paigaldamist tuleks lihtsalt teha korraline uuendus.
Ka praegused Debiani kasutajad - kui teil on regulaarselt uuendused teostatud, siis midagi muud te tegema ei pea.

Allikas Debian.org

Paari päeva eest lasti välja uus KDE 4.8. Uus versioon toob suuri uuendusi Plasma töölaudadele, samuti arendus vahenditesse ja rakendustele.
Näiteks on Plasmas täiustatud vooluhaldust, failihaldus peaks nüüd palju kiirem olema ja uute võimalustega ja palju teisi suuremaid ja väiksemaid uuendusi.
Lähemalt saate uue KDE kohta lugeda ametlikust väljatuleku teatest.

Reedel algusega kl 10.05 räägivad Vikerraadio "Huvitajas" Estobuntust Laur Mõtus, Märt Põder ja Valdur Kana. Jutuks tulevad umbkaudu järgnevad teemad:

- Estobuntu - millega täpsemalt tegu on?
- Kogu Linuxi distributsioonide loomine käib tavaliselt kogukonna baasil ja enamasti tasuta - kuidas need inimesed kokku saadakse, kes hakkavad oma vabast ajast uut distributsiooni looma?
- Ubuntut ennast reklaamitakse kui Linuxit tavainimesele - mis oli põhjus, et te just Ubuntu baasilt Estobuntut tegema hakkasite?
- Linuxiga mitte kokku puutunud inimesele võib olla jäänud eelarvamus, et seda kasutades tuleb ise kõik käsitsi teha ja käsureale sisse toksida - tänapäeval see enam nii tegelikult ju pole?
- Mis on Estobuntu peamised eelised/tugevused teiste Linuxi distrote ees?
- Aga eelised näiteks Windowsi ja Mac OS ees?
- Millised on Estobuntu nõrkused, mida olete täheldanud?
- Kellele ta eelkõige kasutamiseks sobib?
- Kui palju ümberõppimist see ühelt tavakasutajalt nõuab?
- Kuidas on lood failide ületõstmisega (ehk kas mp3, doc jt ikka avanevad?)
- Kui palju Estobuntut alla laetakse ja kui palju võiks hetkel olla kasutajaid?
- Kas on teada kohti ehk asutusi, kus Estobuntu on laialdaselt kasutusel?
- Milline on olnud kasutajatelt tulnud tagasiside?
- Kuidas on lood kasutajatoega, kust abi saab kui ise enam ei oska?
- Kui keeruline oleks näiteks teised op-süsteemid nagu Windows ja Mac OS X eesti keelde panna ja miks seda pole veel tehtud?

Kui kellelgi on ideid, millest peaks kindlasti veel rääkima või mida nende punktide kohta tuleks kindlasti mainida, siis andke operatiivselt teada.

Turvaaugu mida identifitseeritakse kui CVE-2012-0056 avastas Jüri Aedla ning mis seisneb "/proc/<pid>/mem" faili ligipääsuõiguste veas tänu millele on võimalik saada root ligipääsu.

Soovitav on uuendada serverite kernelid või paigaldada turvaparandused.

http://www.techworld.com.au/article/413300/linux_vendors_rush_patch_privilege_escalation_flaw_after_root_exploits_emerge

http://www.addictivetips.com/ubuntu-linux-tips/best-60-linux-applications-for-year-2011-editors-pick/

Leidsin paar rakendust millega võiks lähemalt tegeleda.
Sarnased listid on tehtud ka windowsi ja mac-i rakenduste jaoks.

Ametlik teade siin.

Tegemist veaparandusväljalaskega. Isiklikult märkan, et programm käivitub kiiremini ja on erksam (vähemalt Linuxi all).

Allalaadimine siin - http://www.libreoffice.org/download/

Eesti peegelserver - http://libreoffice.ut.ee/

Teisipäeval õhtul kell 19 toimub Tartus TÜ matemaatika-informaatika teaduskonna majas Liivi 2-317 ja Tallinnas Eesti Infotehnoloogia Kolledžis Raja 4C ruumis 227 Vaba Tarkvara Klubi.


Loeme 2011 aasta pingviinipojad kokku ja planeerime 2012 aastat!

Loomulikult üritame sind aidata murega, et ei saa mõnd programmi või midagi muud korralikult tööle — tule aga julgelt kohale!

uba eelmisel nädala võisid FBSD huvilised rõõmustada, nüüd on aga ametlikult tulnud teade, et FreeBSD 9.0 on väljas. Mida head siis sellest versioonist leida võib? Uuendatud seadistusprogrammi, HAST-i raamistiku, ZFS v28, AHCI toe kettaseadmetele, NFSv4 toe, HPN-SSH, Playstation 3 arhitektuuri ning Gnome 2.23.1/KDE 4.7.3 aknahaldurid. Platvormidest on toetatud nagu alati amd64, i386, ia64, powerpc, powerpc64 ja sparc64.

Sikutada saab näiteks siit: http://torrents.freebsd.org:8080/

Uudise allikaks: http://www.minut.ee/article.pl?sid=12/01/14/0018237

Allikas: http://wiki.documentfoundation.org/Marketing/CallforLocation

2012 ja 2013 aasta LibreOffice-i konverentside toimumispaigad ootavad pakkumisi:
2012 aasta konverentsikoha pakkumise tähtaeg 22.01.2012 kell 23.59 UTC
2013 aasta konverentsikoha pakkumise tähtaeg augustis 2012

Kas võiks midagi sellist ka Eestis korraldada? Sobiv toimumisaeg on septembrist novembrini, eelistatakse oktoobrit.

Kuna ACTA teemad on jõudmas Eesti Vabariigi asutuste tasemele, siis on hea anda märku, mida asjast huvituvad kodanikud asjast arvavad. Allkirja ACTA vastu saab anda http://petitsioon.ee/ei-acta-le ja need edastatakse ACTA arutamise ajaks vastavatele instantsidele (valitsus, Riigikogu, eurosaadikud).

ACTA-st endast on siin juttu olnud küllaga, kõik vist üldiselt teavad, mis sellega on. See tekitaks legaalse võimaluse kohtu loata jälitustegevuseks Internetis, raskendaks informatsiooni taaskasutust (vabatarkvara, geneerilised tooted, sh ravimid jms), tõkestaks innovatsiooni, kriminaliseeriks kodanikke tühiste rikkumiste eest jne jne. Ühesõnaga on tegemist sellise lepinguga, mis ühelegi Linuxi kasutajale ei saa meelt mööda olla. Emakeelseid materjale ACTA kohta leiab:

* EDRi voldik: http://kogukond.org/acta/acta-voldik-2.pdf
* Netikogukonna kirjad: http://kogukond.org/tag/acta/
* Vikerraadio saade: http://vikerraadio.err.ee/helid?main_id=1699491
* La Quadrature du Net video subtiitritega: http://www.youtube.com/watch?v=zM-BLxOg33E
* Eurosaadik Tarandi blogi: http://www.tarand.ee/2010/09/acta-3/

Ilmselt tuleb kajastust veelgi, tasub silmad lahti hoida. Kuna asi on tõesti oluline, siis võiksite ka oma sõpradele-tuttavatele hingele panna, et nad asjale tähelepanu pööraks. Kindlasti pole tegu asjaga, mis meid mõjutamata jätaks.

Taas on aktiivselt üles kerkinud Mandriva tuleviku küsimus. Nimelt levivad kuulujutud, et Mandriva paneb oma uksed kinni juba 16. jaanuaril. Selle kohase jutu on lahti lasknud Mandriva kauaaegne töötaja Raphaël Jadot. Nimelt on tema sõnul Mandriva üks peamisi omanike Linlux on keeldunud firmasse raha juurde paigutamast - kuigi teine vene investor oleks valmis seda isegi üksi tegema. Samas, kui Mandriva ei saa vajaliku lisakapitali, siis pole tal võimalik ka enam jätkata.
Jadoti sõnu on kinnitanud ka Wolfgang Bornath Mageia foorumis - kelle sõnul saadetid vastav teade tõesti Mandriva investoritele, et Mandriva vajab lisakapitali.

Igatahes - vaatame, kuidas mis Mandrivast saab.

Allikas OSTATIC

Paistab et televiisorid ja eelkõige nutikad telerid on tänavuse CESi vaieldamatuks märksõnaks. Seega pole just eriti üllatav, et Canonical, meiegi poolt kõrgelt hinnatud Linuxi distributsiooni eest vastutav ettevõte, teatas, et järgmisena jõuab levinud operatsioonisüsteem ei kuhugi mujale, kui elutubadesse. Ubuntu TV nime kandev platvorm saab endale versioonilt 11.04 Natty Narwhal tuttava Unity-laadse kasutajaliidese, mille loomisel on mõistagi arvestatud suurte pildikastide eripäradega. Operatsioonisüsteem saab muuhulgas hakkama video salvestamisega (DVR-funktsionaalsus), tunneb kaugjuhtimispulte, omab YouTube’i rakendust ning sisu hankimiseks nii muusika- kui ka filmipoodi. Canonical sõnul näeb ettevõte Ubuntut kui neutraalset mängijat valdkonnas, kus kaks suurtegijat (Apple ja Google) üritavad turgu võita. Avatud ja vaba nutitelerit ei maksa aga veel niipea oodata, sest CESil näidatakse külalistele alles toimivat prototüüpi.

Allikas: kahvel.ee

Nagu näitavad NetMarketShare viimased andmed, siis 2011 aastaga on Linuxi kasutajaskond kasvanud 50% võrra. Net Market Share on analüüsinud ligi 160 miljonit külastust ligi 40 000 lehel ja nende andmete kohaselt moodustavad Linuxiga arvutid 1.41% kõigist külastustest. Veel aasta alguses oli see protsent 0,96%. 2010 aastal aga ei olnud mingit erilist muutust.
Kasvu protsent on nagu näha tulnud just Windowsi kasutajate seast, sest 2011 aasta veebruaris oli Windowsi kasutajaid 93.61% ja aasta lõpuks 92.23%.
Mac OS X kasutajate arv on samuti tõusnud - veebruaris oli see 5.42% ja aasta lõpus 6.36%.

Allikas Ubuntu Vibes

Linus laskis välja uue Linux 3.2 kerneli.
Linus Torvalds venitas esialgu paar päeva ametliku teate avaldamisega, kuid lõpuks on uus 3.2 kernel kasutajateni jõudnud.
Uuendustest on lisatud the Samsung Exynos draiverid, VMware graafika draiver on täiendatud, Intel / Radeon / Nouveau DRM uuendatud ja lisatud on ka mõned Btrfs failisüsteemi muudatused. Loomulikult ka palju erinevaid väikemaid muudatusi ja silumisi.

Ubuntu 12.04 LTS versioon plaanib samuti kasutusele võtta uue 3.2 kerneli.

Allikas FreeSoftNews

Välja on lastud kolm uuendatud kernelit. Kõigil juhtudel on parandatud viga, kus süsteem talveunest või uinakust korralikult ei taastunud. Kui teil antud viga esinenud ei ole, siis vajadust uuendamiseks ei ole.

Allikad FreeSoftNews, FreeSoftNews

Gentoo arendajad lasid välja uue Gentoo 12.0 LiveDVD. Uus LiveDVD sisaldab endas palju uuendatud tarkvara, nagu näiteks:
Linux Kernel 3.1.5, Xorg 1.10.4, KDE 4.7.4, Gnome 3.2.1 XFCE 4.8, Fluxbox 1.3.2 Firefox 9.0, LibreOffice 3.4.99.2, Gimp 2.6.11, Blender 2.60, Amarok 2.5 , VLC 1.1.13, Chromium 16.0 ja palju muud.
Lisaks kasutab LiveDVD uut AUFS failisüsteemi, mis võimaldab ka LiveDVD kasutamise ajal pakette paigaldada.
Lisaks palju teisi uuendusi.
Uus LiveDVD on saadaval kahe versioonina - hübriid x86/x86_64 versioon ja lihtsalt x86_64 versioon.
Uut LiveDVD-d soovitatakse alla laadida torrentite abil.

Allikas Gentoo

Head uut aastat kõik Linuxi ja vaba tarkvara huvilised ja fännid.