SuSE Linux 9.1 Personal'i mugandamine

Tänu Novell'i poolt ostetud SuSE Linux AG-le on viimasel ajal sündinud mitmed uuendused ka SuSE Linuxi-ga. Esmalt vabanes YAST (Yet Another Setup Tool) GPL'i litsentsi alla. Nüüd on saadaval ka SuSE Linux 9.1 Personal'i CD-tõmmis kõigile tutvumiseks... Tulevikus uuri uusi CD-tõmmiseid siit. Esimene ja põhilisim mugavus - APT (Advanced Package Tool). Olgu öeldud, et APT ei ole SuSE poolt kuidagi toetatud ja seetõttu ei maksaks sealt tulenevate probleemidega ka SuSE poole pöörduda. Muidugi võiks ta olla toetatud kuna YOU ei suuda APT'iga võistelda pakkide rohkuse osas. Elame-näeme, mida SuSE edasi toetama hakkab...

APT'i installimine ja seadistamine.

1. Ava näiteks veebilehitseja Konqueror ja tipi aadress: ftp://ftp.linux.ee/pub/suse/apt/SuSE/9.1-i386/RPMS.suser-rbos/
2. Salvesta sealt failid (siintoodud on 9. juuli 2004 seisuga), hoides CTRL-klahvi all ja märkides hiire vasaku klahviga ära järgmised failid:
NB! Kui SuSE versioon uueneb siis ei ole siinsed lingid enam ajakohased. Selleks kiika kindlasti siia kataloogi, et näha, millised on uusimad SuSE versioonid ja vali siis sealt uusim versioon ja otsi sealt analoogne kataloog (RPMS.suser-rbos).

Võid tekitada tavakasutajana oma kodukausta kataloogi /tarkvara näiteks ja sinna alla kausta /apt. Siis vali märgitud failidel Konqueroris hiire parema klahviga avanevast menüüst Kopeeri>Kodukataloog>tarkvara>apt - siis algab nende failide salvestamine Sinu arvutisse.

TAB-lõpetus

Käsureal tippides ära unusta ka TAB-lõpetust kasutamast, tippides faili või kataloogi või ka mingi käsu esimesed tähed ja siis TAB-klahvi vajutades kirjutab süsteem ülejäänu välja. Kui on mitu sellist käsku, kataloogi, faili siis ta pakub nimekirja valikuga kui vajutada kaks korda kiirelt TAB'i. Kui siis veel edasi tippida kuniks enam ei ole sarnasusi siis kirjutataksegi see käsk, kataloog, fail lõpuni välja. Kui mitte midagi ei kirjuta või on variante palju ja siis 2 korda kiirelt TAB'i vajutada siis küsitakse eelnevalt kas ikka tõesti soovitakse kõiki neid variante näha.

3. Kui failid on alla laaditud siis installeeri sellises järjekorras (NB! need failide asukohad on siin näitlikud - asenda need sellega, mis Sinu süsteemis on):

a) ava käsurea emulaator (KDE-s näiteks vajuta klahve ALT+F2 ja tipi konsole ning vajuta Enter) ja logi juurkasutajaks: su -
b) rpm -i /home/kasutaja/tarkvara/apt/apt-libs-0.5.15cnc6-0.suse091.rb.3.i586.rpm
c) ldconfig
d) rpm -i /home/kasutaja/tarkvara/apt/lua-5.0.2-rb.suse091.1.i586.rpm
e) ldconfig
f) rpm -i /home/kasutaja/tarkvara/apt/apt-0.5.15cnc6-0.suse091.rb.3.i586.rpm
g) ldconfig

4. Ava fail /etc/apt/source.list
a) su - b) mcedit /etc/apt/source.list
... ja tee seal sellised muutused: neile ridadele pane trellid ette:
 ... ja tekita selline rida nende alla (see kõik peab olema ühes reas):
  • rpm ftp://noa.linux.ee/pub/suse/apt SuSE/9.1-i386 base funktronics kde kde3-stable mozilla packman packman-i686 samba3 security suse-projects suser-gbv suser-rbos suser-scorot suser-tcousin update usr-local-bin wine xfree86
Siis salvesta tehtud muudatused F2 klahviga ja F10-ga saad väljuda. Kui vaadata aadressile ftp://ftp.linux.ee/pub/suse/apt/SuSE/9.1-i386/ siis seal Sa näedki neid kaustasid.
Kuid sealt ei tohiks valida järgmisi kaustu:
a) kõik, mis sisaldavad "prpm"
b) gnome2 kuna see on tühi (kui tulevikus tekib sinna midagi siis võib selle lisada)
c) kernel-of-the-day kuna tegu mittestabiilse kerneliga ja see võib saatuslikuks saada
d) suse-people - seal ei ole ka alati kõige stabiilsem tarkvara ning osalt dubleerib teisi
 e) xorg kuna SuSE kasutab XFree86 nimelist graafikaserverit. See on võimalik ka X.org'i vastu vahetada kuid ma ei ole seda teinud. Kuuldavasti on X.org ka kiirem - ei ole ise testinud - mine tea. Tegu on niisiis tegelikult XFree86 klooniga (inglise keeles kasutatakse ka mõistet fork) kuna XFree86-l on siin alates v4.4.x miskid kummalised litsentsiprobleemid - uuemad linuxi distrod ei taha seda endale sisse panna enam ja kasutavad X.org'i. Hea näide on siin Fedora Core 2, mis ka nüüdsest X.org'il baseerub.

Siin tasub lugeda ka õpetusi kuid kõike ei maksa järgida:
 http://linux01.gwdg.de/apt4rpm/ - põhiline õpetus
 http://www.thewholeclan.com/will/archives/000017.html
 http://guru.linuxbe.org/article/install_apt4rpm.php

5. Kuna prorgamm GNU Privacy Guard ehk gpg käsurealt tippides püüab kontrollida programmide digitaalseid allkirju siis poleks selles midagi paha. Kuid paraku arendajad ei allkirjasta oma programmipakette veel kõik (kuigi võiks ja see oleks isegi väga soovitav).
Seetõttu tuleb see funktsioon APT'i puhul praegu välja lülitada (vastasel korral ei õnnestu Sul suurt midagi installida), avades käsurea ja tippides:
a) su -
b) mcedit /etc/apt/apt.conf.d/gpg-checker.conf
c) muuda seal eelviimases reas väärtus "true" väärtuseks "false":
 RPM::GPG-Check false;
d) salvesta (F2) ja välju (F10)

6. Nüüd on Sinu värske SuSE süsteemi APT (Advanced Package Tool) valmis kasutamiseks. Linux.ee poolt hoitav SuSE APT'i repositoorium on lihtlabane ftp.gwdg.de repositooriumi peegel, uuendatakse kolm korda ööpäevas (7:10, 15:10, 23:10), seetõttu, kui midagi katki on, siis võib see juhtuda kahel põhjusel - kas ongi midagi 'emaserveris' katki või kukkus uuendamisel side maha ja järgmisel uuendamisel parandub asi iseenesest.
Seega - esimene asi ja seda tuleks teha iga kord enne kui asud APT'iga tarkvara installeerima - uuenda andmebaasid, tippides käsureale:
a) su -
b) apt-get update
Nüüd oota kuni asi ära uuendatakse
c) installeeri APT'i graafiline liides Synaptic:
apt-get install synaptic

 ... seepeale pakub ta rida programme installeerida - ole sellega nõus, tippides y ja vajutades enter. Nüüd hakataksegi neid alla sikutama ja siis installeeritakse ka ära. Programmiteekida ja linkide korrastamise programmi ldconfig ei ole enam vaja ise käivitada kuna apt-get teeb seda Sinu eest automaatselt.

7. Nüüd edaspidi saadki kasutada graafilist Synaptic'ut, et tarkvara installeerida. KDE all saab Synaptic'u käima ka nii:
 a) ALT+F2 (menüüs on ta Süsteem>Muud rakendused>Synaptic)
b) tipi: synaptic ja vajuta Enter. Siis küsitakse juurkasutaja parooli:
* tipi juurkasutaja parool
* vajuta TAB klahvi üks kord ja siis vajuta tühikut, et märkida see märkeruut, et parool jäetaks sessiooni vältel meelde
* vajuta kaks korda TAB-klahvi, et liikuda OK-nupu peale ja siis vajuta enter või ka tühik.
c) CTRL+R on andmebaaside uuendamiseks (menüü kaudu Actions>Refresh Package List)
d) CTRL+I on paketi märkimine installimiseks või ka paremal all on nupud sektsioonis "Package Control": Install (installeeri), Remove (eemalda), No changes (ei mingeid muutusi ehk siis see taastab selle olukorra, mis oli enne - näiteks kui kogemata märkisid vale paki siis sellega saab maha võtta, et seda ei installeeritaks).
Kõvaketta ruumi säästmiseks on kasulik installeeritud programmifailid ka kohe kõvakettalt kustutada - selleks avada Synaptic'ul rippmenüüst "Preferences" esimene valik (eestikeelse süsteemi puhul on seal "Häälestus"). Seal on neljas vahekaart pealkirjaga "Temporary files" ja seal märkida siis keskmine valik "Delete downloaded packages after installation" (kustutada allalaaditud programmipaketid peale installeerimist) ja väljumiseks ning seadete salvestamiseks vajutada "Apply" (kui on eestikeelne süsteem siis "Rakenda"). Kui see seadistus Synaptic'us korra paika panna siis rohkem ei ole vaja sinna enam minna - see seadistus jäetakse meelde. Käsurealt saab seda teha nii:
* su -
* apt-get clean
 e) kui soovitud programmid on märgitud siis klõpsa nuppu "Apply" (kui süsteem eestikeelne siis on seal "Rakenda"). Siis algab soovitud programmide allalaadimine ja installeerimine. Kui tekib programmide konflikt siis tuleb konfliktsed programmid eemaldada ja installeerida need siis järgmise korraga. Mõnikord on mugavam ka käsureal apt'i kasutada ja selle kohta on õpetused kirjas kui tippida: man apt. Siis mitte unustada ka installeeritud pakkide eemaldamiseks apt-get clean tippida juurkasutajana käsureale.


Eesti keel ka käsureale!

Kui installeerida APT'iga ära programmid:
1. su - (logid administraatorina sisse)
2. apt-get update (sellega uuendatakse repositooriumist programmide versioonid jm. andmestik)
3. apt-get install glibc-i18ndata libicu26 icu-locales icu-i18ndata

... siis võib faili /etc/init.d/boot.local sisse faili lõppu kirjutada järgmised read (jälgida, et faili lõppu jääks vähemalt üks tühi rida ning muidugi ei tee paha ka sellest failist varukoopia teha enne kui seda muutma hakkad):
  • export LC_ALL="et_EE.UTF-8"
  • export LANG="et_EE.UTF-8"
... ning siis võid peale arvuti uuesti käivitamist nautida eestikeelset käsurida :) Näiteks minul on cfdisk ka eestikeelne :) Ja kui tippida df -h siis näidatakse Sulle kenasti eesti keeles, palju Sul miskil partitsioonil või võrguressursil (kui näiteks Samba või ka NFS'i jagatud ressursid külge on monteeritud) vaba ruumi on.
Käsuga locale (vt. siit ja ka siit) saad pärida oma lokaadi kirjeldust. Nüüd peaks kõikjal ilutsema et_EE.UTF-8, mis tähendab seda, et kõikjal on kasutusel UTF-8 ehk Unicode kooditabel ja seega on toetatud kõik igerikud-agerikud, muuhulgas ka eesti täpitähed, mis eales eesti keeles olla võivad. Alates SuSE 9.1-st on kogu failisüsteem üle viidud Unicode'ile, mis tagab niisiis maksimaalse ühilduvuse erinevate keelte tähtedega. Minuteada ka Fedora Core 2 ja ka RedHat'i uuemad süsteemid on Unicode'i peal. Tean, et mõned programmid võivad pirtsutada Unicode'i peale - siis aitab kui parameetrina anda ette: lang=c - see "c" tähendab ameerika inglise keelt. Vanasti oli selline probleem Acrobat Reader'iga. Näiteks uues SuSE 9.1-s on Acrobat Reader vaikimisi kaasas ja see töötab nagu kulda. Ilmselt on siis see probleem SuSE sügavustes juba elimineeritud. Mäletan, et RedHat 9 ja vanemate juures kui RedHat veel tasuta oli siis oli see Unicode'i tugi värskelt lisatud (kas oli alates RH8-st - siin võin eksida kuid see polegi nii oluline) ja siis paljud programmid ei toetanud ja nii tuli näiteks Acrobat Reader käivitada nii: lang=c acroread. See "lang" on keskkonnamuutuja, mille väärtuse ma siis ette andsin käsitsi. Keskkonnamuutujaid saab näiteks SuSE-s (ja ka teistes distrotes) vaadata käsuga env.
Siiajuurde olgu öeldud, et alates Windows 2000-st on ka Unicode'i tugi olemas, vanematel - nt. Win98-l seda ei ole. Openoffice'i installeerimisega see tugi sinna installeeritakse ja seda on võimalik ka ise eraldi ja käsitsi teha, installeerides selle faili.


... ja KDE-le:

KDE eestikeelseks saamiseks tuleb installida KDE eesti keele pakk:
a) su -
b) apt-get update
c) apt-get install kde3-i18n-et

... ja siis KDE juhtimiskeskusest (kcontrol kui käsurealt käivitada) määrata KDE regiooniks Eesti ja sealt lisada ka eesti keel. Siis üldjuhul piisab kui teha X'ile alglaadimine (vajuta üks kord CTRL+ALT+DEL ja vali esimene valik) ja siis uuesti sisse logides peaks juba asi eestikeelne olema.


... ja OpenOffice.org'ile:

Muidugi tasub eelnevalt uurida, ega Openoffice'i uut versiooni ei ole vahepeal välja tulnud:
a) su -
b) apt-get update
c) apt-get install OpenOffice_org

Kui öeldakse, et juba on uusim peal (OpenOffice_org is already the newest version) siis järelikult ei ole hetkel uuemat.

Installeeri APT'iga OOo eesti pakk peale. 
a) su -
b) apt-get update
c) apt-get install OpenOffice_org-et

Siis muuda OOo lingid selliselt, et parameetriks on: "--lang et" -
näiteks:

Tekstidokument käivitub nii:
/usr/X11R6/bin/OOo-writer --lang et

Tabelarvutus nii:
/usr/X11R6/bin/OOo-calc --lang et

Esitlus nii:
/usr/X11R6/bin/OOo-impress --lang et
 
See "et" viitabki sellele, et Openoffice peaks end eestikeelsena käivitama.
 
Kustuta see "messages-in-window" sealt Openoffice'i parameetrite rea pealt ära - seda ei ole mitte vaja.
Kui hiire parema klahviga KDE menüül klõpsad siis saadki valida menüüde redigeerimise. Siis saad ka need OOo lingid ära parandada. Sama on ka töölaual asuva OOo ikooniga - hiire parema klahviga vali sellel viimane valik "Omadused" ja viimasel kaardil "Rakendus" muuda real
"Käsk" selliseks (meil ju nüüd eestikeelne KDE):
OOo --lang et
... siis sulge OK-ga ja edaspidi ongi OOo eestikeelne :)

Väike skeem SuSE Linuxi uuendamiseks, mida ma enda jaoks olen kasutanud

1) Uuendada süsteem YOU-ga (Yast Online Update) kuid mitte nVidia driver'it - see tee viimasena (kui peaks nVidia kiibil baseeruv graafikaart olema) ja ka kõiki uuendusi ei maksa installeerida (eriti neid, mis lõpupoole on ja punased, s.t. "Critical" ei ole)
2) uuendada Synaptic'uga "Default uprade" skeemi alusel - nupp "Upgrade".
3) installeerida Synaptic'uga kõik lisatarkvara, mida vajatakse
4) uuendada uuesti süsteem Synaptic'uga "Default uprade" skeemi alusel.
5) uuendada süsteem Synaptic'uga "Smart uprade" skeemi alusel

Peale igat sammu ei tee paha teha arvutile alglaadimine. Lisaks olgu veel öeldud, et kui on valitud Synaptic, s.t. APT süsteemi uuendamise programmiks - siis enam YOU'd ei kasutata. Vaid äärmisel juhul, näiteks kui kogu süsteemi uuendamine on lõppenud - siis installida YOU'ga peale nVidia driver juhul kui süsteemis on nVidia kiibil baseeruv videokaart, sest kui kernelit uuendad siis vajab nVidia driver uuesti installimist ja seda tuleb teha selle YOU-ga YAST'i alt. Seega ei ole mõtet enne seda nVidia ajurit peale installida kui kernel ja muu süsteem lõplikult uuendatud. Käsurealt nvidia-installer'i kasutamine ei ole hea mõte kuna see ei tööta SuSE-ga nii nagu seda võibolla oodatakse. Selle kohta on soovitav lugeda siit.
Kuigi SuSE-l on näiteks Openoffice v1.1.1, ei soovita ma seda ise käsitsi uuendama hakata - see võib rikkuda need kenad Ximian'i ikoonid. Võibolla see ei juhtu nii kuid ma ei soovita oma tööks mõeldud töökeskkonnaga seda eksperimenti ette võtta kui end sel teemal kindlalt ei tunne.


Muutuste tegemisest Linuxi tekstipõhistes seadistuste failides

Enne kui muutusi tegema hakkad - soovitan teha varukoopiad eelnevalt neist failidest, mida muutma hakatakse. Kuna Linuxis nagunii redigeeritakse faile juurkasutajana siis ma olen kataloogi /root tekitanud alamkausta /varukoopiad ja sinna omakorda siis vastavad alamkataloogid, kust konkreetne seadefail pärit on (nt. etc-X11). Näiteks vajadusel saab siis esialgse olukorra taastada kui midagi kasvõi kogemata nihu läheb. Näiteks on vajalik alati vähemalt ühe tühja rea jätmine Linuxi tekstipõhistes seadistusfailides ja ka skriptides (nimetatakse ka kui End Of File).
Taastamiseks on sobilik System Rescue CD, mis baseerub Gentoo Linux'i LiveCD-l ja on vabalt allalaaditav siit (ca 105MB *.iso formaadis CD-tõmmis). Mina kirjutasin selle korduvkirjutusega väikesele (8cm läbimõõduga) CD-RW'le (http://www.cdexpert.ee/cdr.html - vt. allpool) - kuna see uueneb tihti siis on hea vana versioon üle kirjutada ja alati uusimat internetist võtta ja kasutada. Seal lehel on ka põhjalik dokumentatsioon, mis on saadaval lingi "Manual" alt ja kordumakippuvad küsimused lingi "FAQ" alt. Selle CD peal on tarkvara, et kui laadid arvuti CD-lt üles siis saab isegi ADSL-ühenduse tööle panna ja netis surfata ja kui videokaart toetab framebuffer device'i siis saab seda ka graafiliselt teha! Lisaks on tal ka tuntud partitsioonide haldusprogrammi Partition Magic'uga sarnane vabaraline programm partitsioonide haldamiseks. Kuid NTFS'i kirjutamine on veel paraku võimatu selle CD abil. Siiski on olemas üks programm, mis seda peaks võimaldama ja mis siis omal käel tuleb paigaldada. Põhimõte on selles, et saad käsuga chroot (vt. siit ja ka siit) end ümber suunata kõvakettale ja siis seal vajalikud muudatused teha juhul kui süsteem enam ei laadi. Seal ka hoiatatakse, et kui oled arvuti CD-lt üles laadinud siis tuleb esmalt tekitada kataloogid /mnt alla kuhu siis plaanitakse kõvaketta partitsioone monteerida. Seda nõuannet on kindlasti soovitav järgida ja Midnight Commander'i abiga (käsureal tipi mc ja enter) saab seda ka mugavalt teha. Alles siis monteerida vastavad partitsioonid sinna kausta. Partitsioonide haldamiseks käsurealt on mugav programm cfdisk ja seda käivitades tuleb ette anda ka, mis kõvaketta partitsioone tahetakse hallata, näiteks:
Primary Master
'i puhul (kui tegu Parallel ATA kettaga)
 cfdisk /dev/hda;

Primary Slave
'i puhul
cfdisk /dev/hdb
jne.

 Kui oli SerialATA ketas siis minul see oli /dev/hde, see oli siis Primary Master. Kuid ma proovisin ka SuSE 9.1 installida SATA kettale kuid see SATA kontroller SiL 3112 firmalt Silicon Image ei töötanud SuSE Linuxi all korralikult. Seesinane SATA kontroller asus Abit NF7-S nimelisel emaplaadil, mis muidu töötab kenasti kui ma selle SATA kontrolleri BIOS'ist ära blokeerisin ja kõvaketta PATA peale ümber panin. Siin on väike ülevaade sarnasest probleemist (teine emaplaat kuid sama SATA kontroller). SuSE Linuxil on olemas riistvara ühilduvuse andmebaas (erinevad lingid, sama asi): http://cdb.suse.de/ http://hardwaredb.suse.de/?LANG=en_UK Siin ülevaade SuSE Linux 9.1 jaoks sertifitseeritud riistvarast, muuhulgas ka sülearvutitest. Seal on vaid mõned ja see ei tähenda, et muu ei töötaks. Need on vaid need, mida SuSE ise on testinud.


SuSE kiiremaks

 Failis /etc/sysconfig/bootsplash viimasel real muuda "yes" "no"-ks.

 Lisaks tuleks failis /boot/grub/menu.lst sektsioonis "vga=0x317" asendada "vga=normal"-iga. See on Grub'i seadistuste fail, mida SuSE vaikimisi oma alglaadurina kasutab. Siis võib ka framebuffer device'i laadimise seisma panna YAST2-st kuna peenema kirja laadimiseks käsureal seda vaid vajataksegi. Siis enam ei laadita seda toredat graafilist ekraani alglaadimise ajal, mis laadimise kiirust maha võtab.

Siin siis väljavõte minu Grub'i seadistusefailist /boot/grub/menu.lst :

title Linux kernel (hd0,1)/boot/vmlinuz root=/dev/hda2 vga=normal desktop resume=/dev/hda1 showopts initrd (hd0,1)/boot/initrd

Seal siis igalühel on oma kerneli, jms. asukohad ja seda mitte võtta kui etaloni, et nii peabki olema!

NB! Tegelikult ma soovitan seda teha YAST2 kaudu kuna siis on asi turvalisem. Selleks ava YAST2 (KDE menüüst System>Yast) ja seal omakorda ;System>Boot Loader Configuration> ja siis klõpsa seal all nupule "Edit Configuration Files" ja siis saadki vajaliku muudatuse ära teha. Kui asi valmis siis vajuta "OK" ja siis "Finish" nupule ja siis "Close", et väljuda YAST'ist. Ongi kõik.

Lisaks saab YAST'i abil (System>Runlevel Editor) veel rida teenuseid välja lülitada ja töösse võiks jääda sellised teenused:
  • xdm
  • syslog
  • running-kernel
  • resmgr
  • random
  • powersaved
  • portmap
  • nscd
  • network
  • kbd
  • hwscan
  • hotplug
  • cups
  • cron
  • coldplug
  • alsasound
Siia võivad lisanduda veel näiteks ADSL-ühendust tagav teenus (baseerub kernelil) ja ka näiteks antiviiruse teenus. Nimelt pakutakse SuSE-le APT'i vahendusel ka tasuta sakslaste Antivir'i. Seda antiviirust on mugav ka uuendada, tippides juurkasutajana käsureale antivir --update. Samas võib eemaldada veel mõned teenused kuid selleks peaks omama juba paremaid teadmisi enne ei maksa torkida. Võimalusel otsida abi Internetist või küsida targemate käest.

Kindlasti on veel neid tuunimise nippe ja kõik on muidugi teretulnud neid siia artikli sabasse kirjutama :)


Kui kasutatakse nVidia kiibil baseeruvaid graafikaarte...

... siis saab seal ka natuke "tuunida" asja, et X kiiremini käivituks. Kui minna nVidia kodulehele vastavasse sektsiooni siis seal klõpsata jaotusele Linux IA32 ja see on niisiis meie praegustele (Intel'i ehk siis x86 arhitektuuriga 32-bit) arvutitele mõeldud graafikaajuri sektsioon. Seal omakorda leida üles link nimega README, mida seal tavaliselt pakutakse tekstiversioonina. Selles on ka kirjas need lisavõimalused, mis aeg-ajalt ka täienevad. Selle faili võiks alla laadida ja hoolikalt läbi lugeda!

Põhilised "nipid", mida faili /etc/X11/XF86Config saab kirjutada:

Section "Device"
    .....
    Option "NvAGP" "1"
    Option "NoLogo" "on" <<--siis ei näita nVidia logo kui X käima läheb
    Option "HWCursor" "on"
    Option "CursorShadow" "on" <<--vari kursorile alla - see kiiremaks ei tee kuid kenamaks. Aeglasemad masinad võiksid selle välja lülitada.
    Option "ConnectedMonitor" "CRT"  <<--- juhul kui ikka on kineskoopmonitor!
    Option "UseEdidFreqs" "off"
    Option "IgnoreEDID" "on"
    Option "NoBandWithTest" "on"
    Option "NoPowerConnectorCheck" "on"

Siia võib öelda, et siis võiks X'i seadefailist eemaldada ka kõik mittevajalikud, s.t. mitte kasutusesolevad kuvatihedused. Kindlasti peaks olemas olema ka modeline, mis määrab kuva sageduse (refresh rate):

Section "Monitor"
    .........
    Modeline "1280x960" ........

Korraga saab olla vaid üks modeline ja neid võib sinna mitu valmis panna ja neile ridadele siis trellid ette panna ja vaid ühel, sobival siis eest ära võtta. Modeline'i genereerimiseks võib panna Google'i otsimootorisse otsima sõnapaari modeline generator ja siis peaks neid lehti hulgi leidma. Siinkohal mõned neist:

http://xtiming.sourceforge.net/cgi-bin/xtiming.pl
http://koala.ilog.fr/cgi-bin/nph-colas-modelines - üsna populaarne
http://www.smrtlc.ru/~apetrov/apetrov/cgi-bin/xtiming.pl
http://www.dkfz-heidelberg.de/spec/linux/modeline/ - algajale vast lihtsaim

Tähelepanu! SuSE kasutajatele on nVidia poolt omaette lugemismaterjali.

Kuigi ATI teeb ka Radeon 9000 seeriast alates ise ajurit Linuxile, ei ole sellega kogemust. Selle ajuri pakid on ka olemas SuSE-le (fglrx*) kuid sellega suuremad kogemused puuduvad. Tean vaid, et isegi installeeriti miski algeline graafiline seadistamise paneel kuid see oli tõesti algeline. 3D kiirendus aga sellega tööle ei hakanud. Ilmselt tuleb seal natukene seadistusi mudida, et asi õnnestuks. Vaeva on ilmselgelt rohkem kui nVidia ajuri puhul.

Edukat SuSE kasutamist!

Teemad:

Kommentaarid

IDE seadmetele parameetrite määramine ****************************************** Info pärimine (soovitav teha juurkasutajana): cat /proc/sys/dev/cdrom/info - CD/DVD-seadmed (juhul kui kasutatakse SCSI emulatsiooni IDE-seadmetele siis tuleks parameetrid omistada ikkagi sellele IDE-seadmele, mis tema tähis on, näiteks hdd; kuigi ta on nüüd sr0) cat /proc/devices | grep ide - annab meile IDE kontrollerite arvu Kui tippida cat /proc/ide/ ja siis vajutada kaks korda kiirelt TAB-klahvi siis näeme, mis seadmed meil on. Seejärel saame valida, mis infot me soovime. cat /proc/ide/piix annab meile ka vajalikku infot, seda siis Inteli kiibistiku puhul. cat /proc/ide/amd74xx annab meile ka vajalikku infot, seda siis AMD CPU ja sellele vastava kiibistiku puhul (nt. nForce2). cat /proc/ide/hdd/settings annab meile ka näiteks infot. "hdd" asendada siis sellega, mida vaja. Siis näeme, mis seadmed meil olemas on ja mida need toetavad. /sbin/hdparm -v -i /dev/hdd /sbin/hdparm -i /dev/hdd /sbin/hdparm -v -I /dev/hdd /sbin/hdparm -I /dev/hdd need kõik näitavad meile näiteks Secondary Master'ina töötava seadme seadeid. Seal on tärn selle juures, mis on maksimaalne toetatud režiim. Parallel ATA seadmed: hda - Primary Master hdb - Primary Slave hdc - Secondary Master hdd - Secondary Slave SCSI seadmete tähistamine algab sda-ga, sealt siis edasi vastavalt tähestikule. cat /proc/scsi/scsi annab teada ühendatud SCSI seadmetest. cat /proc/scsi/sg/devices teatab meile ka SCSI seadmetest. Serial ATA seadmed: hde - Primary Master hdf - Primary Slave hdg - Secondary Master hdh - Secondary Slave /sbin/hdparm -d /dev/hdd näitab meile hetkel kehtivat DMA-režiimi. Parameetrite määramine ************************** hdparm [parameetrid] [seade] N: hdparm -d1 -X66 /dev/hdd - määrame Secondary Slave'ile UDMA2 režiimi. d1 - lülitab DMA sisse d0 - lülitab DMA välja X00 - taastab vaikeseaded (reset default settings) PIO puhul tuleb lisada soovitud PIO-režiimile 8: pio0 - X08 (3,3 Mbps) (ATA-1) pio1 - X09 (5,2 Mbps) (ATA-1) pio2 - X10 (8,3 Mbps) (ATA-1) pio3 - X11 (11,1 Mbps) (ATA-2) pio4 - X12 (16,6 Mbps) (ATA-2) mdma0 - X32 (4,2 Mbps) (ATA) mdma1 - X33 (13,3 Mbps) (ATA-2) mdma2 - X34 (16,6 Mbps) (ATA-3) udma0 - X64 (16,6 Mbps) (ATA-4) udma1 - X65 (25 Mbps) (ATA-4) udma2 - X66 (ATA-33) (ATA-4) (33,3 Mbps) udma3 - X67 (44,4 Mbps) (ATA-5) udma4 - X68 (ATA-66) (ATA-5) (66,6 Mbps) udma5 - X69 (ATA-100) (ATA-6) (100 Mbps) udma6 - X70 (ATA-133) (ATA-7) (133,3 Mbps) Lisainfo: man hdparm /usr/share/doc/packages/hdparm/ http://www.rt.com/man/hdparm.8.html http://www.google.com/search?q=hdparm http://freshmeat.net/projects/hdparm/ http://www.linuxnetmag.com/en/issue7/m7hdparm1.html http://bugclub.org/beginners/hardware/pio.html http://bugclub.org/beginners/hardware/DMA.html http://www.fact-index.com/a/ad/advanced_technology_attachment.html http://www.storagereview.com/guide2000/ref/hdd/if/ide/modesUDMA.html
------------------------------------------------------ http://www.gnu.org/philosophy/no-word-attachments....

Üks tähtsamaid mugavusi on minu arvates ilus ja harjumuspärane font, sest üks põhilisemaid tegevusi, mida teeb tavakodukasutaja, on internetis surfamine. Näiteks minul neid SUSE 9.1 Personalil pole õnnestunud paika saada. Enamus Eesti foorumeid on ära risustatud ja midagi asjaliku sealt leida on peaaegu võimatu. Palun jagage oma teadmisi ja seda ikkagi algajaga arvestades(MTÜ Eesti Linux eesmärgiks on kaasa aidata vaba tarkvara arengule, kasutamisele ja levimisele), mis muu aitaks paremini kaasa vabavara kasutamisele ja levimisele kui korralikud õpetused. PS artikli kohta kiidusõnad

Ei märganudki seda küsimust siin... See on kui ei ole tagasisidet, et keegi on küsimuse postitanud... Näiteks offline.ee foorumis on see süsteem olemas tänu phpBB-le. Samas miks ei võinud MTÜ Eesti Linux ja MTÜ Offline oma jõud ühendada, jääb siiani saladuseks... Oleks kindlasti korralikuma süsteemi saanud... Aga see selleks. TTF fontidest. Kuigi ma ei ole MTÜ Eesti Linux liige, aitan inimesi hea meelega kui vähegi oskan ja suudan ;-) Aga korralikke õpetusi on hädasti vaja... Alljärgnev on testitud SuSE 9.2 peal kuid ilmselt ei ole siin erinevusi SuSE 9.1-ga. KDE all on olemas KDE Juhtimiskeskus ehk KDE Control Center. Seda saab käivitada ka kiirkäivitusaknast, vajutades ALT+F2 ning seejärel tippides kcontrol ja vajutades Enter. Siis liikuda "Süsteemi administreerimine" (System administration) ja seal all ongi "Fontide paigaldaja" (Font installer). Paremal akna all on nupp "Administraatori rezhiim" (Administrator mode). Vajutada sinna, et minna juurkasutajaks. Sisestada küsitud salasõna ja siis ilmuvad ka olemasolevad fondid sinna aknasse. Nupu "Lisa fondid" abiga saab siis fonte lisada. Seal saab ka olemasolevaid mugavalt vaadata, kusjuures CTRL + +/- toimib ka seal suurendamise/vähendamisena. Nii on mugavam uurida väiksemaid fonte. Kui avada Konqueror ja tippida aadressiks fonts:/ ning vajutada Enter - siis näeb ka neid fonte, mis süsteemis juba olemas on. Kuigi siis ei kajastu näiteks eestikeelne tõlge hiire kursorit fondi kohal hoides. Samas kui oled alla laadinud *.ttf formaadis fondi siis hiire paremklõps sellel failil (kui neid on mitu siis märgi enne kõik *.ttf failid ära) ning siis valida Tegevused>Paigaldamine. Siis ta küsib, et kas panna personaalsesse kausta või süsteemsesse (viimasel juhul küsitakse juurkasutaja salasõna). Minul ei olnud igatahes probleeme fontide paigaldamisel ;-) Sikutasin aadressilt http://www.webpagepublicity.com/free-fonts.html mõne TTF-fondi ja paigaldasin ülaltoodud moel. Gnome'i kohta ei tea praegu öelda - minuteada oli seal seadete all eraldi fontidega majandamise abiprogramm (utiliit). Töölaual on ikoon "Start here" (Alusta siit) ja sealt alt edasiliikudes peaks ka sinna jõudma. Kindlasti tasuks uurida ka Konqueror'iga analoogseid võimalusi Nautiluses. Aga kuna juttu oli SuSE-st siis see on vaikimisi KDE peal ja seetõttu rääkisingi siin KDE-st. Käsurealt on utiliit fonts-config, mida abiks man-iga uurida: man fonts-config Üldiselt asuvad fondid kataloogis /usr/X11R6/lib/X11/fonts/ ja ka /usr/share/fonts/ Teine lugu on OpenOffice.org-iga - seal on selleks eraldi utiliit, mida tuleks ilmselt juurkasutajana käivitada - siis lähevad need fondid kõigile kasutamiseks. SuSE-s on selleks käsk OOo-padmin (/usr/X11R6/bin/OOo-padmin), mis tegelikult viitab OOo-wrapper'ile, mis käivitab seda /usr/sbin/oopadmin nime alt. Seda juurkasutajana saab käima kui eelnevalt tippida: export DISPLAY=:0 ... sellega anname juurkasutajale GUI kasutamise õigused. Aga SuSE on selle utiliidi ära kohitsenud ja nii jääb ilmselt loota, et OOo kasutab süsteemi omi. Tänan ka kiidusõnade eest ;-) Parimad, zeroconf[at]hot.ee ------------------------------------------------------ http://www.gnu.org/philosophy/no-word-attachments....
------------------------------------------------------ http://www.gnu.org/philosophy/no-word-attachments....

Et SuSE käivitudes ka DMA vajalikele seadmetele rakenduks, lisada vastavad hdparm'i read /etc/sysconfig/boot.local faili. Näiteks: /sbin/hdparm -d1 -X66 /dev/hdc Samas ei tohiks unustada, et need vaja ka maha laadida - failis /etc/sysconfig/halt.local peaks olema ka read, mis need maha võtavad. Vastasel korral ei pruugi arvuti väljagi lülituda. Näiteks: /sbin/hdparm -d0 /dev/hdc. Sama tuleb teha kõigi seadmetega, millele ise DMA peale pandi. Olgu niipalju öeldud, et üldjuhul paneb SuSE kõvaketastele DMA automaatselt peale. Seda ei taha ta aga CD/DVD-seadmetega teha. Ei aita ka YAST-i kaudu lisamine. YAST'i kaudu lisades aga ei panda seda /etc/sysconfig/halt.local-isse ja nii ei pruugi arvuti enam end välja lülitada. Seetõttu ongi kindlaim viis ise käsitsi need reade lisada.
------------------------------------------------------ http://www.gnu.org/philosophy/no-word-attachments....