Arvo Mägi esitleb: Linux Mint 6 Felicia

Linux Mint on Ubuntu-põhine distributsioon, mis sisaldab kõike seda, mis Ubuntus puudub. Eelkõige koodekeid, flash-pluginat, Compiz haldurit, kontrollkeskust, Nvidia ja ATI videokaartide binaardraivereid, paremat menüüsüsteemi ja kaunimat kujundust, sh suurt taustapiltide valikut. Kõike seda saab muidugi ka Ubuntule lisada, kuid algajale on see tülikas. Põhikomponendid on linux-2.6.27-7 kernel, X.org 7.4, GNOME 2.24. Rakendusprogrammidest väärivad märkimist OpenOffice.org 2.4 (kahjuks pole veel 3.0.1), GIMP 2.6, Firefox 3.0.5 ja Thunderbird 2.0.0.8. Plaadil ei ole fotohaldurit F-Spot, mis ei tööta hästi koos Compiz efektidega.

Linux Mint 6 töölaud
Testisin Linux Mint 6 Felicia 64-bitist LiveCD versiooni, mille aluseks on Ubuntu 8.10. Testarvutil oli Inteli Core 2 Duo protsessor, Inteli GMA 3100 integreeritud graafika, 2GB mälu ja 19-tolline 1280x1024 LCD kuvar. Käivitamisel probleeme ei esinenud. Esimesena proovisin glxgears testi, mis andis tulemuseks 2060 fps (32bit Ubuntu 8.10 1970 fps, Ubuntu 9.04 Alpha 4 kõigest 60 fps!!). Felicia 64 ­bitine versioon sisaldab uut 64-bitist Adobe Flash 10 pluginat. Selle abil sai probleemideta vaadata YouTube ja Delfi videoid. Kohe on võimalik mängida Microsofti WMV ja WMA vormingus faile, QuickTime faile (testisin Apple kodulehe videotega), MP3- ja DivX-faile ning DVD-filme.

Lühifilm töölaua efektidest.
Installisin eelkonfigureeritud varamutest programmi F-Spot ja AWN paneeli. F-Spoti täisekraanirežiim töötas koos Compiz efektidega laitmatult, kuid slaidiesitusele eelnes mitu sekundit kuva vilkumist ja valge ekraan. Probleemid kaovad, kui enne slaidiesitust Compiz efektid välja lülitada. Huvitaval kombel ei sega Compiz paljusid teisi fotoprogramme (nt gThumb, digiKam 0.10 jt). AWN paneeli abil sain töölaua konfigureerida mulle juba harjumuspäraseks saanud viisil. Selleks tuleb akna alumises servas olev paneel eemaldada ja tekitada ülaserva uus paneel. Mint sisaldab ka rea muid täiustusi, millega saab tutvuda viidatud artiklis. Ubuntuga võrreldes on Mint nagu sõõm värsket õhku. Tunnuslause From freedom came elegance tundub õigustatuna. Mint peaks algajatele sobima paremini kui tavaline Ubuntu. Kes soovib Eesti ID-kaardi tuge, peaks eelistama Estobuntut, mille viimase versiooni aluseks on Kubuntu 8.04. Just ID-kaardi toe tõttu kasutan ise ikka veel Ubuntu 7.10. Ainult Swedbankis on tekkinud probleeme PIN2 sisestamisega. Viimase ülekande puhul anti pärast esimest klõpsu nupul Allkirjastan veateade, pärast teist klõpsu PIN2 sisestamise aken siiski avanes. Loodetavasti saavad suveks valmis riigi tellitud ID-kaardi moodulid, mis probleemid lahendavad.
Rohkem infot saad Linux Mint kodulehel avaldatud artiklist What's new in Linux Mint 6 Felicia?

Teemad:

Kommentaarid

Tea, kas Estobuntu intrepidi pakid ei aita ID-kaardi toe tekitamisel? http://repo.estobuntu.org/intrepid/