Arvo Mägi: Kevadlinuxid 2009

Ilmumas on Mandriva 2009.1 Spring, (K)ubuntu 9.04 Jaunty Jackalope ja Linux Mint 6 Felicia KDE4. Enam huvi pakuvad KDE 4.2.1 töölauaga versioonid. Kuigi suure potentsiaaliga KDE 4.x, ja eriti selle rakendusprogrammide, arendamine kulgeb läbi suurte raskuste, on praeguseks saavutatu siiski märkimisväärne ja väärib tutvumist. Mandriva eelistab vaikimisi KDE töölauda, seepärast on loogiline alustada Mandrivast.

Mandriva 2009.1 Spring One KDE

Mandriva Linux 2009.1 esimene RC ilmus väikese hilinemisega 10.03.09. Põhitarkvara on: kernel 2.6.29 RC6, X.org server 1.6.0, KDE 4.2.1 (aluseks on uusim Qt 4.5.0), GNOME 2.25.92 ja Xfce 4.6. Lisatud on failisüsteemi ext4 tugi, kuid selle kasutamine võib põhjustada andmete kadumist.

Rakendustarkvarast on KDE One plaadil OpenOffice.org 3.0.1 ja Amarok 2.0.2. Üllatas, et plaadil olid GNOME programmid GIMP 2.6 (fototöötlus) ja Totem (videopleier), puudusid aga KDE plaadikõrvetaja K3b ja fotohaldur digiKam 0.10. Küllap on põhjuseks, et neid pole piisavalt testitud. Installisin mõlemad Mandriva varamutest. K3b versioon oli 1.6 (KDE 4.2.1 jaoks), seni kasutatud 1.95­svn asemel. digiKam versioon oli 0.10 RC2. Viimane kippus üleekraanirežiimis ja piltide redigeerimisel iseeneslikult tööd katkestama. Ootamatu, kuna tegemist on ju viimase RC versiooniga. Audiopleier Amarok 2.0.2 võimaldab kuulata internetiraadioid (nimekiri on pikk, kuid Eesti raadioid selles ei ole) ja omi albumite kaanepilte kasutada (Eestis välja antud albumite kaanepilte interneti andmebaasides ei ole).

Töölauda on modifitseeritud. Vaikimisi on Desktop View asemel kasutusel harjumuspärasem Folder View. Ikoonidel tuleb teha topeltklõps, kasutusel on klassikaline menüü ja vaikimisi on vidinad lukustatud. Paneeli kõrguse kiirel muutmisel enam probleeme ei olnud. Activity (tegevuste) vähendatud töölauapildid ei mahu korraga ekraanile, kui neid on rohkem kui kaks. Puudub klahvikombinatsioon nende vahetamiseks. Vahel kipuvad vidinate aknad pärast nende asukoha muutmist omatahtsi töölaua keskele tagasi kolima. Need vead on pärit juba KDE 4.2 aegadest ja KDE 4.2.1 pole neid kõrvaldanud. Pakutavate vidinate hulgast ei leidnud ma enda jaoks midagi kasulikku, v. a ilmateade, kuid selle LCD-versioon on minu arvates näotu. Märkmete plasmoid ei võimalda ž ja š tähti sisestada, küll aga OpenOffice.org.

Mandriva kipub kaela määrima Fluendo tasulisi koodekeid (täispakk maksab 28 eurot), DivX-filme ja mp3-faile saab Mandrivaga siiski kohe mängida. Nii Firefoxile kui ka Konquerorile oli juba installitud Flash-plugin.

(K)ubuntu 9.04 Alpha 6

(K)ubuntu 9.04 kuuendad alfaversioonid ilmusid 12.03.09. Ubuntu 9.04 ei paku just palju uut, võrreldes 8.10-ga. GNOME 2.26, veidi kiirem buutimine ja väga kiire töö lõpetamine, parem riistvara tugi. Ext4 failisüsteemi pole nähtavasti mõtet enne sügisel ilmuvat Ubuntu 9.10 kasutada (selleks ajaks peaks olema ilmunud paremat ext4 tuge pakkuv kernel 2.6.30). Vaikimisi kasutatakse installimisel ext3 failisüsteemi.

Ubuntu 9.04 stabiilsusele pole midagi ette heita, see oli silmatorkavalt hea juba viiendas alfaversioonis. Rakendusprogrammide uued versioonid, sh OpenOffice.org 3.0.1, millele Filosoft on lubanud korralikku eesti keele spellerit (nimelt Ubuntu jaoks), on muidugi ka midagi väärt. Fotohalduri F-Spot üleekraanirežiim töötab koos Compiz efektidega, slaidiesitusele eelneb ikka paar sekundit ekraani vilkumist ja valge ekraan. Siin on nähtavasti süüdi F-Spoti autorid, aga ega kasutajal sellest teadmisest abi pole. Võimalik on muidugi enne slaidiesitust Compiz efektid välja lülitada. Proovisin F-Spoti installida Kubuntule. Uskuge või ei, aga F-Spot töötas märksa sujuvamalt (Compizi asemel on seal kasutusel Kwin). Koodekid ja flash-plugin tuleb eraldi paigaldada, kuid seda protseduuri on senisest veelgi lihtsamaks muudetud. Ubuntu 9.04 varamutest leidsin ka täiustatud videopleieri VLC 0.9.8a ja doki Avant Window Navigator 0.3.2. Eesti internetiraadiote ükshaaval Rhythmboxi lisamine on lihtne, nagu ka Eesti albumite kaanepiltide lisamine.

Ubuntut kasutab nt Prantusmaa parlament (1000 arvutit) ja politsei (praegu 5000 arvutit, aasta lõpuks 15000), kes seda eelistavad kodumaisele Mandrivale. Kokkuhoid olevat 50 milj eurot.

Kubuntu 9.04 kasutab KDE 4.2.1 töölauda (aluseks on uusim Qt 4.5.0). Kui proovite muusikapleieriga Amarok mõnd mp3-helifaili mängida, ei toimu justkui midagi. Paneeli teadetealale ilmub siiski ikoon, millel klõpsates soovitatakse terve nimistu koodekeid lisada. Kui nõustute, siis on koodekite probleemid valdavalt lahendatud. Lihtne ja mugav! Pärast seda mängib Dragon Player DivX- ja mpg-faile, Amarok 2.0.2 mp3-faile. Amarokile Eesti raadiojaamade lisamine on tõeline kunst, vastav internetis olev skript ei tööta. GNOME Rhythmboxi puhul on see igatahes palju lihtsam. Selle eest on Amarokis pikk internetiraadiote nimistu, kust võite nt Hawai muusikat kuulata.

Kasutusele on võetud uus pakihaldur KPackageKit. Minul see igatahes ei töötanud – midagi installida ei õnnestunud, isegi kui vastav programm, nt Firefox, varamutes oli. Lisaprogrammide installimiseks tuli kasutada terminaliakent.

Loodetavasti valmib lõppversiooni ajaks ka fotohaldur digiKam 0.10, millest praegu on RC2 versioon, mis näib olevat vigane. Kuigi Amarokis ja digiKamis on veel puudusi, tulevad nendest siiski oma ala parimad programmid. Jääb vaid oodata, millal lõplikult porditakse plaadikõrvetaja K3b (selle autor pole asjast nähtavasti huvitatud), videopleier Kaffeine (võib kasutada MPlayerit) ja valmib kontoritarkvara KOffice 2, millest hiljuti ilmus seitsmes beeta. Esialgu tundub KDE 4.2.1 ikka veel toorena, kuigi hea tahtmise korral saab sellega töötada. Usutavasti paraneb olukord sügiseks, kui on ilmunud KDE 4.3, Amarok 2.1 ja digiKam 0.11. Mina sooviksin ilusamat ilmateate plasmoidi (vaikimisi nimistus olev LCD ilmateate plasmoid on kole), mis võimaldaks valida asukohta ainult Eesti linnade seast (nagu ilm.ee), ja skripti Eesti internetiraadiote Amarokki lisamiseks. Loodetavasti leidub Eestis entusiaste, kes sellega hakkama saavad.

K(ubuntu) kuuenda alfaversiooni ekraanitõmmiseid vt siit.



Linux Mint 6 Felicia (GNOME)

07.02.09 ilmus Linux Mint 6 Felicia 64-bitine lõppversioon, 32-bitine valmis juba eelmise aasta lõpus. Linux Mint 6 on Ubuntu 8.10-põhine distro, mis sisaldab kõike seda, mis Ubuntus puudub. Eelkõige koodekeid, 64-bitist flash-pluginat, Compiz haldurit, kontrollkeskust, Nvidia ja ATI videokaartide binaardraivereid, paremat menüüsüsteemi ja kaunimat kujundust, sh suurt taustapiltide valikut. Kõike seda saab muidugi ka Ubuntule lisada, kuid algajale on see tülikas. Põhikomponendid on: kernel 2.6.27-7, X.org 7.4, GNOME 2.24. Rakendusprogrammidest väärivad märkimist OpenOffice.org 2.4 (kahjuks pole veel 3.0.1), GIMP 2.6, Firefox 3.0.5 ja Thunderbird 2.0.0.8. Plaadil ei ole fotohaldurit F-Spot, mis ei tööta hästi koos Compiz efektidega. Ubuntuga võrreldes on Mint nagu sõõm värsket õhku. Tunnuslause From freedom came elegance tundub õigustatuna. Mint peaks algajatele sobima paremini kui tavaline Ubuntu. Minu muljeid vt siit.


Linux Mint 6 Felicia KDE4

See on Kubuntu 8.10 põhinev distro, mille töölauaks on KDE 4.2. Lõppversioon peaks valmima 18.03.09. Loodetavasti on selles juba KDE 4.2.1. Kernel on 2.6.27-7, X.org 7.4. Kaasas on vajalikud koodekid ja flash-plugin. ISO-faili suurus on 1123MB. Rakendusprogrammidest on RC plaadil OpenOffice.org 2.4.1, GIMP 2.6.1, Amarok 2.0.1, Firefox 3.0.7, Thunderbird, MPlayer, VLC Player 0.9.4, K3b 1.0.5 (KDE 3.5.10 versioon, nagu ka Kubuntu 9.04-s). Fotohaldurit digiKam 0.10 varamutes ei ole.

Töölaud sarnaneb teistele KDE 4.2 kasutavate distrodele, st taustapilt ja paneel on sinised, teema on Oxygen. Aga plaadil on veel 6 teemat ja üle 40 taustapildi. On mille hulgast valida. Omaette vaatamisväärsus on Minti tarkvarahaldur, milles on programmide iseloomustus, pisipildid ja kasutajate hinnangud.

Kõiki multimeediafaile saab MPlayeriga kohe mängida, samuti ka Firefoxiga flash-videoid vaadata. Mint on eelpool vaadeldud distrodest mugavam, kuid kahjuks ei sisalda kõige uuemat tarkvara – puudub digiKam 0.10 ja OpenOffice.org 3.0.1.