Ubuntu 9.04 kümnes juubeliversioon ilmus 23.04.09. Põhitarkvara on: kernel 2.6.28-11.37 (Mandrivas 2.6.29), X.org server 1.6.0 ja uusim GNOME 2.26.1. Ülevaadetes on Ubuntu 9.04 hinnatud kui stabiilset, kiiret ja senistest paremat distributsiooni. Üldjoontes võib sellega nõustuda, paraku on probleeme eesti keelega.

Esmapilgul ei paku Ubuntu 9.04 just palju uut, võrreldes 8.10-ga. Aga siiski - GNOME 2.26, mis lisab meiliprogrammile Evolution MS Exchange meiliserverite toe (asutuste jaoks väga oluline!), kiirem buutimine ja töö lõpetamine, väiksem mäluvajadus ja energiatarve, parem riistvara tugi, uus teavitussüsteem, korralik plaadikõrvetaja Brasero ja ext4 failisüsteemi tugi, mis esialgu pole siiski veel vaikimisi kasutusel. Lisandunud on kolm uut teemat: Dust, Dust Sand ja New Wave, kaks uut taustapilti, uued käivitus- ja sisselogimisekraani pildid, vt siit.

LiveCD

Laadisin Ubuntu 9.04 LiveCD alla juba 23. aprilli pärastlõunal ja kõrvetasin selle plaadile. Erakordselt vara, seni on ikka tulnud oodata järgmise päeva hommikuni. Eks anna see tunnistust distro stabiilsusest. Firefox 3.0.9 (tähtis turvauuendus) tuleb aga paigaldada koos teiste uuendustega, sest plaadil on Firefox 3.0.8.

Ubuntu 9.04 LiveCD eesti keelega on lood halvad. Kui Ubuntu 8.10 LiveCD käivitamisel valida eesti keel, on menüüd, v.a peamenüü, kohe eestikeelsed. Eesti keele toe lisamisel muutub eestikeelseks ka peamenüü ja OpenOffice.org. Firefoxi saab eestikeelseks firefox.pingviin.org lehel toodud juhiste kohaselt, keelepaki paigaldamisega. Ubuntu 9.04 LiveCD korral see ei toimi. Menüüd on ingliskeelsed. Eesti keele toe lisamisel tõmmatakse Ubuntu varamust küll 10 keelepakki, kuid midagi ei muutu ka pärast uue seansi alustamist. Synaptic näitab, et kõik eesti keele pakid on installitud, aga kõik jääb ikka ingliskeelseks. Uut alglaadimist LiveCD-lt teha ei saa. Eestikeelsed menüüd saab ette meelitada avades Ctrl + Alt + F1 konsooli ja tippides sinna sudo /etc/init.d/gdm restart, aga kust kasutaja seda teadma peaks. Proovisin Ubuntu 9.04 installida USB pulgale. Kõik justkui toimis, kuid pulgale ei saa midagi kirjutada, st ei saa ka keelepakke ega uuendusi lisada. Loodetavasti need LiveCD ja mälupulga vead kunagi parandatakse. Võrreldes Ubuntu 8.10 on Ubuntu 9.04 LiveCD eestlaste jaoks selge tagasiminek. Mandriva 2009.1 One LiveCD plaate on kaks. Kui valite õige keelegrupi plaadi, pole vaja eesti keelega üldse vaeva näha, kõik toimib kohe. Ehk võtavad mõned entusiastid ette ja koostavad eestikeelse Ubuntu 9.04 LiveCD plaadi.

Kõvakettale paigaldamine

Seni kasutasin Ubuntu 7.10, kuna selle jaoks olid olemas Estobuntu ID-kaardi pakid (minu Ordi lauaarvutis on Inteli Core 2 Duo protsessor, GMA 3100 video ja 2GB mälu). Paraku on Firefox 2.x ja OpenOffice.org 2.4 juba vananenud ja Ubuntu 7.10 tugi lõppenud. Kärsituna otsustasin paigaldada Ubuntu 9.04, kuigi sellega on soovitatav paar nädalat, veel parem paar kuud oodata, kuni valmivad paranduspakid.

Esimene üllatus oli, et installi käigus ei saa valida eesti keelt, seda lihtsalt pole keelte loetelus. Valisin siis inglise keele, eesti klaviatuuri paigutuse ja ajavööndi. Kõvaketta partitsioonid sda1, sda2 ja sda3 jätsin muutmata ja näitasin nende haakepunktid, sda1 - /, sda2 - /home, sda3 - /mount/sda3 (kõik ext3). Formaatida lasin vaid sda1. Seega jäid alles kõik kodukataloogis /home olevad konfiguratsioonifailid. Pärast kõvakettale paigaldamist olid menüüd ingliskeelsed. Järgmisena paigaldasin kõik uuendused ja lisasin eesti keele toe. Tõmmati alla 10 keelepakki. Menüüd jäid ikka ingliskeelseteks, ka pärast kasutaja välja- ja uuesti sisselogimist, kuigi keelte valiku aknas oleva teksti kohaselt pidanuks sellest piisama. Tegin uue alglaadimise. Alles seejärel muutusid menüüd ja OpenOffice.org eestikeelseteks, Firefox jäi ingliskeelseks. Selle sain eestikeelseks firefox.pingviin.org lehel toodud juhiste kohaselt, keelepaki paigaldamisega. Eestinduse kvaliteet on rahuldav, kuigi endiselt riivavad silma GNOME'st lähedamalt ja Ubuntust lähedamalt (pro lähemalt). GNOME abiinfo on ingliskeelne (KDE tõlkijad on teinud märksa paremat tööd).

Järgmiseks lisasin tarkvaraallikate nimistusse medibuntu. Kasutasin selleks terminalikäsku:

sudo wget http://www.medibuntu.org/sources.list.d/`lsb_release -cs`.list --output-document=/etc/apt/sources.list.d/medibuntu.list; sudo apt-get -q update; sudo apt-get --yes -q --allow-unauthenticated install medibuntu-keyring; sudo apt-get -q update

Edasi installisin koodekid ja mõned lisaprogrammid

sudo apt-get install non-free-codecs libdvdcss2 vlc

Esimene neist on metapakk, mis paigaldab ka ubuntu-restricted-extras paki. Pärast seda töötas igat liiki meediafailide ja ka kommerts DVD-filmide mängimine (viimaste jaoks sobib vlc-pleier).

Eesti ID-kaardi toe installisin vastavalt oma koostatud juhendile. Testisin Swedbankiga. Töötab.

Töökeskkond ilusamaks

Ilu on muidugi vaataja silmades. Mina eelistan täiesti tühja töölauda, mille pole mingeid ikoone ega lisavidinaid. Selleks eemaldan Ubuntu töölaua alumise paneeli ja asendan selle AWN dokiga (töötab ainult koos Compiziga), mida saab alla laadida Ubuntu või arendajate varamutest. Sellele paigutan ilmateate ja kalendri ikoonid, mis võimaldab need ülemiselt paneelilt eemaldada, ja enamkasutatavate programmide käivitajad. Seega pole mul tavaliselt vaja menüüsid kasutada.

Töölaua välimust muudab kõige rohkem sobiva teema ja taustapildi valik. Nüüd on võimalik valida nelja plaadil oleva teema hulgast. Paljud eelistavad uut New Wave teemat, mina kasutan eraldi installitud Orange-LinstaBlackPlastic teemat.

Töölaua taustapildi muutmine on kõige lihtsam. Tehke omale taustapiltide kaust ja paigaldage sinna meelepärased pildid. Neid võib hankida internetist või kasutada oma tehtud fotosid. Taustapildid võiks eelnevalt konverteerida teie kuvari jaoks sobivasse suurusesse, nt 1280x1024 pikslit. Kui tahate taustapilte etteantud aja tagant vahetada ja/või kasutada erinevate virtuaalsete töölaudade jaoks erinevaid pilte, siis võite kasutada programmi Wallpapoz. Pöörates hiire rullikut vahetate virtuaalse töölaua (pöörate ette teise kuubi külje) ja koos sellega taustapildi(d).

Fotohalduri F-Spot 0.5.0.3 üleekraanirežiim töötab koos Compiz efektidega kenasti, slaidiesitusele eelneb aga ikka paar sekundit räiget ekraani vilkumist ja valge ekraan kahe esimese slaidi vahel. Selle vältimiseks tuleb enne F-Spoti slaidiesitust Compiz efektid välja lülitada. Selleks paigaldasin ülemisele paneelile programmi Compiz-Switch ikooni, mis võimaldab seda teha ühe hiireklõpsuga (kui kannatate slaidiesitusele eelneva ekraani vilkumise välja, siis pole seda vaja). Et F-Spoti käivitada, kui dokk pärast Compizi väljalülitamist on ekraanilt kadunud, lisasin selle ikooni samuti ülemisele paneelile.

Kokkuvõtteks: lauaarvutis kasutamiseks on Ubuntu 9.04 täiesti sobiv. Inteli GMA 3100 integreeritud video suudab vabalt jooksutada kõiki Compiz efekte. Koodekite paigaldamine on lihtne – mängida saab kõiki meediafaile. Eesti ID-kaarti on võimalik kasutada.