Olen üsna mitu päeva jutti juba mõelnud, mis võiks olla järgmiseks looks linux.ee lehele. Nagu näha, on tootlikkus olnud pigem saamatu kui tulemuslik. Pole lihtsalt midagi enam ülistada. Nüüd oleks vist aeg võtta luubi alla peegli kumerused ehk uurima Linuxi negatiivsemaid pooli ... või noh, kuidas kellelegi.

Teate! Ei tea? No mina igatahes arvan nii, et mida rohkem vabadust inimesele anda, seda lollimaks ta läheb. Proovitud - minu puhul töötab.
 

"Kell on kaheksa null-null! Äratus! Kell on kahek..." ütleb mulle peaaegu igal hommikul keegi kummaliselt ragiseva häälega hilises keskeas pensionipõlve nautiv daam. Issand, kuidas ma vihkan neid Nokia isekõnelevaid telefone, ning kui ühes eelnevas loos kirjutasin, et inimene on oma harjumuste ohver, siis ka mina olen seda jätkuvalt! Vähe sellest, et ma pole seniajani suutnud oma mobiiltelefoni helinat vahetada, ei ole ma ka todasamust äratuse helitooni vahetanud mõneks teiseks helinaks. See kas unu'b või läheb mul kiireks, kuid paratamatult jääb see tegemata.

Olin miskipärast üpriski veendunud seisukohal: Linuxi installimine võtab sama kaua aega võrreldes Windows XP-ga. Seega arvestasin vähemalt paaritunnise ajakaoga. Pool tundi operatsioonisüsteemile, koodekid, draiverid ja muud „üliolulised“ programmid oleks vaja alla laadida, sellele samuti tunnike ning tunnike olukorraga tutvumisele - ilmselt tüüpilised Microsoftile loodud programmid ei tööta Linuxis.

Minna sööma või mitte?

"Ah sõida sa oma linuxiga ka just sinna kohta!” käratas keegi puberteedieas poisslaps, kui talle pakuti tasuta alternatiivi Microsofti tarkvarale. Koheselt küsiti vastu: „Milleks selline reageering? Mis sulle selle juures ei sobi?”. Poiss mõtles ja mõtles, kui järsku plahvatas: „Sellega EI SAA mängida”.